>
Ado Piirikivi
LAULUD JA SALMID
Isamaa on mehe ülem mõte,
Rahwa õnn ta kaunim ettewõte.
Teretus
Kõla, kannel kaunikene,
Kõla sisse aasta uus!
Rõõmus oli inimene,
Hiilgas küünal jõulupuus,
Jõulu rõõmul lahku ta
Wanast aastast rahuga.
Lõbus jõuluime mõnu
Saatku meid me käigi pääl,
Kaunistagu meie sõnu,
Kuni kostab meie hääl,
Et meil oleks olewik
Ikka lõbus, rõõmulik.
Lõbu awagu meil lahti
Iga Eesti uksekse,
Mõnu tehku meile mahti
Iga Eesti majasse.
Ilu ehtku Eesti meelt,
Kenadus me emakeelt!
Kudugu meil' kuldset sidet
Kõne mõnus, südamik,
Jäiku järel jäädwat pidet
Jutt nii lõbus, jumelik.
Kannel kaunis! Kõla sa
Seda üle Eestimaa!
Päikse kiir
Päikse kena kiireke
Lendab keisri majasse,
Lendab metsa, lendab maale,
Lendab pikse-pilwe raale,
Lendab wõersiks waesele.
Kõik ta paneb hiilgama
Kulla läike iluga:
Neiu riided walgeks maalib,
Peiu jume julgeks maalib,
Mängib lille-lainella.
Langegu ta lainesse,
Mingu musta mudaje:
Ükski teda mustaks muuda,
Teda rikkuda ei suuda,
Ta on puhas kiireke
Laulik, lahke linnuke!
Oled kiire sarnane:
Taewast tood sa meile ilu,
Saadad walgust, kus on wilu,
Saadad soojust südame.
Õnnesoow isamaale
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan õnne soowida.
Koidu kuma kodudesse
Tõstan härdast' laulu häält;
Mis mul tungib südamesse,
Seda sulle soowin säält.
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan walgust soowida.
Paista talle, taewa walgus,
Paista, kus on pimedus!
Saada öö, sa elu algus,
Saada ära hämarus!
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan lõikust soowida.
Lõikust, lõikust kõrgel kõrral
Tulgu sinu külwidest!
Lõikust saagu sajal wõrral
Igast kaunist seemneksest!
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan auu soowida.
Lehkwad lilled armsal aasal
Sinu auuks õitsegu!
Walmid wiljad õitsme kaasal
Sinu auuks otsatu!
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan ilu soowida.
Päikse paiste, pilwe wilu,
Ööpik lahke lauluga:
Kõik see olgu sinu ilu,
Kõik su ehe, isamaa!
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan rahu soowida.
Rahu olgu sinu rajas,
Rahu merel, rahu maal,
Rahu maitse omas majas
Rahuliku taewa all!
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan rõõmu soowida.
Rõõmu tulgu koidu läigist,
Rõõmu armsast eha aast!
Rõõmu tulgu pilwe käigist,
Rõõmu merest, rõõmu maast!
Sulle sulle, isamaa,
Tahan priidust soowida:
Priidust, jumalate annet,
Priidust, taewast tulewat,
Kustutama kurjus-wannet,
Muda sisse muljujat.
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan truudust soowida.
Ole truu, kui sinu päike,
Armastatud isamaa;
Ole truu, siis sinu käike
Tahab taewas õnnista'!
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan ühtmeelt soowida.
Olgu üksmeel sinu side,
Mis sind elus ühendab;
Olgu ühendus su pide,
Mis sind eluks pühendab.
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan troosti soowida.
Ära nuta külma talwe,
Kullakallis kodumaa!
Sui on kuulnud sinu palwe,
Kaunike, sest rõõmusta!
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan wäge soowida.
Wõtku wilja-wälja wägi
Ohak-orast lämmata,
Et wõiks nisu nurme mägi
Õigeis õilmeis õitseda..
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan wahwust soowida.
Ole wahwa! siis sa näed
Õnneõitsmeid küllaga;
Ole wahwa! siis su mäed
Wõiwad taewa tõuseda.
Sulle, sulle, isamaa,
Soowin sooja sõnaga:
Taewas, tuuled, maa ja meri:
Kaitske teda armuga!
Eesti süda, hing ja weri:
Isamaal sa rõõmusta!
Kaswa nüüd, mu kallis kaimu,
Ilustatud isamaa!
Õitse nüüd, mu õnne aimu,
Kulda kuku kodumaa!
Kanna wilja, kaunikene,
Mu'su muru munake!
Saada