tle>
hoiatus
Selles raamatus kirjeldatud mis tahes nõuanded või õpetused pole mõeldud asendama arsti, psühhoterapeudi või psühhiaatri juhiseid. Samuti pole see mõeldud alternatiiviks professionaalsele meditsiiniabile. See raamat ei paku diagnoosi ega ravi mis tahes konkreetsele meditsiinilisele või psühholoogilisele probleemile. Enne kui alustad mõnes meditatsioonis olevate intensiivsete harjutustega, konsulteeri oma arstiga.
sissejuhatus
Selle väikese raamatu pealkiri võib tekitada lugejatele mulje, et nad on leidnud veel ühe „kuidas”-raamatu. Üldsegi mitte – see raamat pakub erinevaid dimensioone, kus kõik „kuidas”-küsimused lahustuvad sellesse, et sa tajuksid vahetult oma peidetud tegelikku olemust.
Osho ütleb:
„Me taandame kõik küsimusele „kuidas”. Igal pool maailmas käib üks suur „kuidas” ning igaühest, eriti tänapäeva moodsast inimesest on saanud „kuidas”-inimene: kuidas teha seda, kuidas teha toda, kuidas saada rikkaks, kuidas saada edukaks, kuidas mõjutada inimesi ja võita sõpru, kuidas mediteerida, isegi kuidas armastada. See päev pole enam kaugel, kui keegi lollpea küsib, kuidas hingata. Kuidas-küsimus pole üldse mingi küsimus. Ära taanda elu tehnikale. Tehnikale taandatud elust kaob rõõmu maitse.”
Siit raamatust leiad mõtteid, mille abil jõuda enda ja oma sisemaailma intuitiivsele tajumisele. Mõned neist mõtetest võivad su rahu rikkuda ja minna vastamisi kõigega, mida varem enda arvates teadsid. Teised võivad täita su vapustava äratundmisega, väljendades tõde nii, et äkki tunned – sa oled seda alati teadnud.
On, nagu on, lase end lõdvaks … anna sellel aega selgineda, ja jälgi. Tule selle juurde ikka ja jälle tagasi – ja varsti leiad, et ridade vahele kasvavad uued mõistmistasandid, sest sa jõuad üha lähemale oma tõelisele olemusele.
Ei, see pole „kuidas”-raamat. See on lamp, mida võid kasutada – olenemata sellest, kes sa oled –, et valgustada oma unikaalse isiksuse varjatud nurki.
1. PEATÜKK
mis on emotsioonid?
Sa oled vihane, kuid ei saa igavesti vihaseks jääda.
Isegi kõige vihasem inimene naerab vahel,
ta peab seda tegema.
Viha ei saa olla pidev seisund.
Isegi kõige kurvem inimene naeratab
ja isegi see, kes pidevalt naerab,
vahel nutab ja nuuksub ja ta silmist voolavad pisarad.
Emotsioonid ei saa olla pidevalt kestvad.
Seepärast nimetataksegi neid „emotsioonideks”!
See tuleb sõnast motion1, liikumine.
Need liiguvad, järelikult on emotsioonid.
Su emotsioonid muutuvad pidevalt.
Sel hetkel oled sa kurb,
tol hetkel oled sa õnnelik,
sel hetkel oled sa vihane,
tol hetkel oled sa väga kaastundlik;
sel hetkel oled sa armastav,
järgmisel hetkel tulvil vihkamist;
see hommik oli ilus,
see õhtu on inetu. Nii see jätkub.
Laialdaselt on levinud arvamus,
et selliste emotsioonide, nagu armastus või viha või vaen, allikas on süda. Nii nagu meel on kontseptuaalsete mõtete allikas, on süda kõige selle allikas, mis on emotsionaalne ja tundeline.
Selline on üldine suhtumine.
Me oleme traditsiooniliselt eristanud,
et kujutlused, tunded, emotsioonid
ja tundmused on pärit südamest.
Aga su süda on lihtsalt üks pumbasüsteem.
Kõik, mida mõtled, kujutled või tunned,
on koondatud meelde.
Su meelel on seitsesada keskpunkti
ja need kontrollivad kõike.
Kui selline inimene nagu Buddha räägib „südamest”,
siis mõtleb ta su olemise keskpunkti.
Ta mõistab seda nii, et su armastus,
su viha, kõik tärkab su meelest.
Ja minu arvates suhtub ta sellesse täiesti teaduslikult
ning kõik psühholoogid nõustuvad minuga.
Sa võid ise katsetada.
Sa näed, kus su viha tärkab – meeles;
kus su emotsioonid tärkavad – meeles.
Meel on suur.
See hõlmab kontseptuaalset mõtlemist,
see hõlmab su emotsionaalseid mustreid, su tundmusi.
Tuleb aru saada: emotsioonid on su peas!
Aga teadvus pole su peas.
Tegelikult on pea su teadvuses!
Teadvus on tohutu, lõpmatu.
Emotsioonid, soovid, ambitsioonid on su peas – nad kuivavad ära. Kuid isegi kui su pea on õlgadelt maha kukkunud ja maa sisse kadunud, ei kao su teadvus. Sina ei sisalda teadvust, vaid teadvus sisaldab sind – see on suurem kui sina.
See on täiesti tõsi.
Su emotsioonid, su tundmused, su mõtted – kõik su meeles – on pärit väljastpoolt, manipuleeritud väljastpoolt. Teadus on seda selgelt seletanud.
Aga kui teaduslikud uuringud kõrvale jätta, on müstikud tuhandeid aastaid rääkinud täpselt sedasama – et kõik see, millega su meel on täidetud, ei ole üldse sina ise, sina oled neist väljaspool.
Sa samastad end nendega
ja see on ainus patt.
Meel on see, mis mõtleb, ja süda on sellesama meele teine osa, mis tunneb.
Tundmine ja mõtlemine, mõtted ja emotsioonid …
aga vaatlemine on neist mõlemast eraldi.
Kui sa mõtled, siis vaatleja vaatleb … Möödub mingi mõte või tunned end vihasena – vaatleja vaatleb ikka. Mingi emotsioon läheb mööda, just nagu lähevad pilved, ja sa näed neid.
Sa pole hea ega halb.
Sa pole meeldiv ega ebameeldiv.
Sa pole mõte ega emotsioonid.
Sa pole meel ega süda.
Armastus ajab alati närvi
Sellel on omad põhjused, miks