Kimmo Takanen

Murra tundelukke


Скачать книгу

img_img_6294be5fu3042s596bs9e5cwb6abde0856de.jpg"/>

      Kimmo Takanen (sünd 1971) on Soome terapeut ja koolitaja. Hariduselt on ta tehnikalitsentsiaat, lahenduskeskne treener ja ta on sooritanud eksami kognitiivses lühiteraapias kolmeaastase psühhoteraapiakursuse järel. Ta pakub klientidele õpetusi, harjutusi ja juhiseid individuaaltööks ja koolitust tundelukkude avamiseks. Ta tegutseb ka mindfulness-meetodi koolitajana ja juhendajana. Ta arendab skeemiteraapia meetodeid ja peab Soomes populaarset skeemiteraapia võrgulehte aadressil www.skeematerapia.fi. Originaali tiitel: Kimmo Takanen Murra tunnelukkosi. Työstä tunteet, toimi toisin Werner Söderström Ltd 2017 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Piret Pääsuke Kujundanud Päivi Palts © Kimmo Takanen ja WSOY 2017 Published by arrangement with Bonnier Rights Finland, Helsinki. © Tõlge eesti keelde. Toomas Tallo, 2018 ISBN 978-9985-3-4468-2 ISBN 978-9985-3-4482-8 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Trükikoda OÜ Greif

      LUGEJALE

      Selle raamatu kirjutamise ajal on mu esimese raamatu Tunne lukkosi (eesti k „Tundelukud”, Varrak 2017) ilmumisest möödunud umbes viis aastat. Tundelukkude raamat osutus palju populaarsemaks, kui ma oskasin arvata. Raamat on müügiedetabelites endiselt kõrgetel kohtadel ja sellest antakse välja kordustrükke.

      Soomlased on tundelukud omaks tunnistanud. Oleme testinud oma tundelukkusid, teinud teste, selgitamaks välja lapsepõlve mõjutusi meie tundelukkude tekkele, oleme lugenud raamatuid, käinud kursustel, avanud lukkusid individuaal- ja grupiteraapias ning arutlenud nende üle internetis ja kohvilauas.

      Viie aastaga on mu oma arusaamad tundelukkudest muutunud sügavamaks ja küpsemaks. Neid arusaamu ja mõtteid pakungi sulle selles raamatus: uut vaatenurka, uusi ideid, uusi töövahendeid – vanadest loobumata ja neid lõhkumata. Arvukate abivajajatega tegeldes, aidates neil nende tundelukkudega toime tulla, olen aastate jooksul saanud ohtrasti uusi kogemusi. Selles töös olen ikka veel palju juurde õppinud. Ühtlasi olen välja arendanud uusi meetodeid tundelukkude lahti murdmiseks. Olen ise kasutanud raamatus pakutud meetodeid ja harjutusi omaenese tundelukkude avamiseks. Neist on abi saanud ka mu patsiendid. Seepärast usun, et raamatust võib sinulgi mitmel moel kasu olla.

      On tõsiasi, et meil kõigil on tundelukkusid. Tõsi on seegi, et nende lukkude avamine nõuab palju tööd. Loodan, et minu raamat motiveerib sind tegema seda tööd sinu enda heaks. Loodan ka, et leiad raamatu arvukaist ülesannetest, harjutustest ja testidest endale sobivaid töövahendeid. Üks ülesanne sobib ühele, teine harjutus teisele. Vali selliseid ülesandeid, mis tunduvad just sulle sobivat. Proovi mõnda harjutust ka siis, kui see ei huvitagi sind eriti või kui see tundubki raske olevat.

      Selle raamatu mõte on aidata sul iseennast oma teekonnal aitama. Minu pakutud teraapias on see keskne tegevuspõhimõte. Olen sinu teekaaslane, aga ma ei käi seda teekonda sinu eest. Ma ei taha teha oma patsiente endast sõltuvaks.

      See raamat on järg teosele „Tundelukud”. Juhatan sind tundelukkude maailma, kui see pole sulle juba varasemast tuttav. Raamatu lisadest leiad nii tundelukuteste kui ka tundelukkude kirjeldused. Nende abil saad testida oma tundelukkusid ning täpsema ülevaate sellest, mida üks või teine tundelukk tähendab. Soovitan lugeda ka eelmist raamatut „Tundelukud”, sest sealt leiad palju tundelukkudega seotud põhiteavet ja näiteid.

      Raamat suudab aidata sind ainult teatud piirini. Kui sulle tundub, et sa ei jõua lukkudega edasi, siis soovitan pöörduda asjatundliku abi saamiseks spetsialisti poole. Alati pole kerge abi saada, aga ära kaota lootust, kui sa kohe ei leia endale sobivat aitajat. Ka sõber või abikaasa võib sind aidata ja võite oma tundelukkude kallal üheskoos töötada.

      Raamatus „Tundelukud” räägitakse inimese sisemisest lapsest, täiskasvanust ja lapsevanemast. Põhimudel ja põhilised juhtnöörid on selles osas samaks jäänud, aga mudelit on käesolevas raamatus laiendatud. Tegelikult on mudel tükeldatud väiksemateks osadeks. Kui jagame oma isiksusega seotud asju väiksemateks tervikuteks, siis mõistame ennast paremini. Näeme paremini, kust meie sisemised vastuolud ja neist põhjustatud tunded välja pulbitsevad.

      Keskne muudatus varasemaga võrreldes on see, et ühe sisemise lapse asemel räägin vastses raamatus meie sisemistest lapserollidest. Leiame eneses imiku, väikese jõnglase, nii mängu- kui ka kooliealise lapse ning teismelise. Ka täiskasvanud iseendast võime leida mitmeid külgi, just sobivaid igale lapserollile.

      Tundeluku avanemine ei tähenda seda, et me ei tunne ennast enam kunagi hüljatuna, üksildasena, tõrjutuna, küündimatuna või läbikukkununa. Kui tundelukk avaneb, siis ei ahelda see meid enam meile endale kahjuliku toimingu külge, vaid me oskame siis käsitleda oma tundeid uutmoodi, täiskasvanu kombel: teadvustame oma tundeid ja toimime teisiti, kuigi ehk tunneme endiselt ebamugavust.

      Tundelukkude töötlemise eesmärk on tugevdada vastutustundliku täiskasvanu osa eneses. Täiskasvanuna oskame kas või rääkida oma halvast enesetundest või paluda abi, selmet üritada tingimata ise üksinda toime tulla. Oskame täiskasvanu kombel tüliküsimust lahendada, selle asemel et mornitsedes tummahammast mängida, kuigi meie sisemisele lapsele tunduks just trotslik vaikimine parima toimetulekuviisina. Täiskasvanuna oskame toimida vastavalt oma vajadustele, jäämata teiste inimeste reaktsioonide meelevalda, nii nagu jäime lapsepõlves.

      Kui õpime oma tundeid käsitlema, siis suudame tegutseda konstruktiivsemalt, ebamugavaist tundeist hoolimata. Tunded ei lukusta meid enam automaatselt meile kahjulikesse toiminguisse. Sellise enesearenduse tulemusena on nii meil endil kui ka meie lähedastel parem olla.

      Tunded on mingil moel olnud koos meiega juba lapsepõlvest saadik, ja neist tingitud teguviisid on lukustunud aastate jooksul. Üksnes tundeid töödeldes saame vabaneda oma lukkudest ja õppida teisiti toimima. Pole olemas kiirteed õnnele, vaid me peame läbi käima töörohke ja sageli ka valulise raja. Kui midagi tahetakse töödelda, siis tuleb tööd teha. Jään ka edaspidi sinu teekaaslaseks, hakkame liikuma!

      Oulus, veebruaris 2017

      Kimmo Takanen

ME LUKUSTUME, ET TOIME TULLA

      TUNDED LUKUSTAVAD KÄITUMISMALLI

      Tundelukud on lapsepõlves ja nooruses õpitud käitumismallid, mis peavad aitama raskete tunnetega hakkama saada. Nende mõjul me väldime oma tundeid või põgeneme nende eest, alistume neile või sõdime nende vastu. See väljendub samalaadses tegutsemises ja käitumises. Kuigi mõistusega saame aru, et ei tasuks toimida nii, nagu toimime, siis tunded otsekui lukustavad meid meile kahjulikku käitumismalli, kui püüame lihtsalt ebameeldivaist tundeist vabaneda.

      Tundelukud suunavad meid käituma lapsepõlves ja nooruses õpitud käitumismallide järgi. Kui tundelukk aktiveerub, ärkavad meis tunded, mille mõjul me ei suuda tegutseda täiskasvanu kombel arukalt, lahendusele orienteeritult ja nii, nagu see antud olukorras õige oleks. Selle asemel toimime lapselikult, lastes tunnetel ennast juhtida.

      Lapsepõlves olid tundelukkudega seotud toimetulekumeetodid kasulikud, sest need aitasid meil hakkama saada ja kohaneda ümbritsevate olukordadega, mida me ise ei saanud mõjutada. Seevastu täiskasvanueas raskendavad ja takistavad need ümbritsevate olude, situatsioonide ja muutustega kohanemist. Täisealisena oleks meil teisigi meetodeid, mille abil ettetulevates olukordades hakkama saada, aga tundelukud teevad meid taas suuremateks või väiksemateks lasteks. Me mõistus ähmastub ja meid juhivad tunded, kusjuures tavaliselt me ise ei teadvustagi seda.

      Täiseas muutuvad tundelukud kahjulikuks, sest me ei vaja enam lapsepõlve toimetulekumalle, aga ei oska neist ka vabaneda. Me ei vaja lapsepõlve toimetulekumeetodeid, sest oleme täiskasvanud ja elame hoopis teistsugustes oludes, täiesti teises maailmas, kus lapseea meetodid enam ei toimi. Justkui oleksime üles kasvanud džunglis ja asunud siis elama linna. Linnas ei saa me käituda nagu džunglis, sest satuksime siis kohutavatesse raskustesse.

      Täisealisena on meil rohkem võimalusi ja valikuid ning teistsuguseid võimeid ja oskusi ettetulevates olukordades hakkama saamiseks. Seepärast võiksime loobuda lapsepõlve käitumismallidest. Ent me ei saa lahti lasta millestki, millest me omateada kinni ei hoiagi. Me ei saa muuta ega parandada midagi sellist, mille olemasolust me pole teadlikud. Seepärast on tundelukkude tundmaõppimine ja teadvustamine vältimatult vajalikud esimesed sammud nende avamiseks. Juba üksnes tundelukkude tundmaõppimine aitab sageli