80fg9f97jb8ba81e79401.jpg" alt="cover"/>
© Ingvar Villido, 2018 Emotsioonid Inimkonna suurim sõltuvus Koostaja, toimetaja: Inga Raitar Keeletoimetaja: Saale Kareda Kujundus ja küljendus: Rein Seppius Joonised, tabelid: Ingvar Villido, Remy Konimois Väljaandja: Human OÜ www.human.ee ISBN 978-9949-9848-8-6 ISBN 978-9949-7249-2-5 (epub) Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Ühtki selle raamatu osa ei ole lubatud ilma autori kirjaliku loata kasutada ega reprodutseerida graafilisel, elektroonilisel, mehaanilisel või mõnel muul viisil, välja arvatud lühikeste tsitaatidena ja koos korrakohaste viidetega artiklites ja ülevaadetes.
AUTORI EESSÕNA
See raamat on kirjutatud neile, kes otsivad muutust, ei oska seda täna veel tahta või on leppinud paratamatusega. Ma loodan, et neil lehekülgedel esitatud teadmine levib ja teadmise praktiline rakendamine aitab kaasa üliolulisele muutusele, avades sinu elus uued leheküljed ja võimalused juba täna. Igasugune muutus algab sinust. See raamat räägibki, kuidas viia erilisel viisil läbi radikaalne muutus.
1981. aastal algas minu elus muutus, mis viis lõpuks selle raamatu kirjutamiseni. Loomult olen tehnilise taibuga, uuriv, eksperimenteeriv praktik. Samas alustasin ka mina nagu kõik teised lõputute küsimustega enda, teiste, maailma ja kõige mind ümbritseva kohta. Süüvides nendesse teemadesse jõudsin mitmete oluliste avastusteni inimese kohta, mis avas uued perspektiivid. Nende rakendamine viis lõpuks metoodika loomiseni, mis põhines igal inimesel juba olemas oleval.
Siit raamatust ei leia sa midagi uut, ei nõuandeid ega ka mitte uusi tõdesid, uskumusi või eeskujusid. Ma räägin ainult sellest, mis on sul juba olemas ja kasutusel igapäevases elus. Raamatu sisu avaneb sulle, kui seostad selle enese eluga. Astud välja uskumuste ja traditsioonide piirangutest.
Esimeseks sammuks muutuse suunas on alati selguse loomine segaduses. Teiseks teadasaadu praktiline rakendamine. Raamat ei anna teada, kuidas sa pead olema, milline peab olema sinu elu või kuhu sul tuleb oma eluga välja jõuda. Kõnelen sellest, mis sul juba on ja kuidas just seda muuta. Meid on õpetatud, kuidas asju juurde õppida, kuid mitte seda, kuidas neist vabaneda.
Esimeseks uurimisaluseks olen oma töös olnud eelkõige mina ise. Mul tuli palju tegemist teha tundmatuga, millele ei olnud keelelisi vasteid ja kirjeldusi, või olid need nii segased, et praktiliselt neid kasutada ei saanud. Selline olukord pani mind otsima – mis selles vallas on juba teada, mis on kirjeldatud tegelikkusele vastavana ja mis mitte. Selgus neis asjades kasvas iga korraga, kui praktiline kontrollitav kogemus sai täpse keelelise kirjelduse. Tulemustest kujunes tõhusate tehnikate metoodiline sari. Tuhandete kasutajate praktiline kogemus nende tehnikate kasutamisel on elavaks kinnituseks ohutule heasuunalisele muutusele. Tulemused, mida olen näinud inimesi nende tehnikate abil ellu viimas, on hämmastavad ja julgustanud teisi teadlikust muutusest osa saama.
Kõik see, mida sa oled läbi elanud minevikus, toimub praegu. Nii uskumatu kui see ka ei näi, kõik mis sul edaspidi tuleb läbi elada, saab alguse sinust ja ainult sinust. Su elus juhtuv ei lähtu teistest inimestest või sündmustest, vähemalt mitte nii, nagu seda tavaliselt arvatakse. Vana tuntud tõde – muuda ennast ja maailm su ümber muutub – mõjutab otseselt nii sind kui sinus toimuva läbi ka teisi. Õppides oma sisemaailma tundma ja muutma, paranevad sulle olulised suhted. Läbisaamine teistega ja loomulikult ka sinu suhe iseendaga. Neil kahel aga põhineb vägagi otseselt sinu elukvaliteet.
Kõik, mis iganes sinu elus ka ei toimu, on detailideni väga konkreetne ja reaalne. Just selle pärast saad ise suures osas elu reaalselt muuta. Sinu ülesandeks selle muutuse teostamisel jääb teadvustada ja seostada raamatus kirjeldatut isikliku kogemusega. Sellest tulenevad taipamised aga kohe igapäevases elus kasutusele võtta. Muutused järgnevad ainult juhul, kui sa taibatut ise rakendad. Võid üllatuda, mõistes, et lahendused nii lihtsatele kui ka pealtnäha rasketele probleemidele on tegelikult imelihtsad.
10 000 aastat vanad kaasaegsed teadmised
Räägin sellest, kust need kirjeldused pärinevad, mida ma sinuga kavatsen jagada. Et sa mõistaksid, mille alusel ma väidan, et muutes enda sisemaailma muutub kõik ülejäänu iseenesest.
Jagan sinuga üht vana lugu: Inimesed avastasid, et jumal räägib nendega läbi taipamise, andes vastuseid nende küsimustele. Muidugi esitasid nad küsimusi kõiksuguste asjade kohta, kuid aja jooksul said nii palju vastuseid, et ei saanud erinevate teadmiste hulgaga enam hakkama. Nii sattusid nad segadusse, millega kaasnes teadmiste allika unustamine. Keskendumine varem saadud teadmistele muutus olulisemaks tegevuseks kui vahetu taipamine. Selle tulemusel jäi iidne teadmiste allikas üha enam tahaplaanile, asendudes meelde jäetud ülestähendustega tõeväärtusega teadmistest – sellisel viisil kujunes usk mõistusesse. Info talletati keeles, alguses suulise, siis kirjakeele abil. Teadmiste allikas jäi küll tahaplaanile, kuid avaldus vahetevahel endiselt selgete taipamishetkede näol.
Inimkond kasutab täna, sest eilset inimest ei ole, iga päev talletatud infot, millel lõviosas puudub taipamise ehedus. Jõudnud iga inimeseni kellegi teise kujundatud ajaloolis-kultuurilise pärandina, on see läbi õppimise saanud uskumuseks.
Kui tihti sa endalt küsid – miks asju tehakse just nii? Miks meil on sellised väärtused ja uskumused? Vastuseks võib olla – igal ühel on oma tõde. See aga toob välja tõsiasja, et me ei tunnegi hulka loodusseaduseid, mis ometi juhivad iga inimese elu algusest lõpuni. Loodusseadused on ju konkreetsed ja nendesse suhtumine nende toimimist ei muuda. Nad loovad meie elu otsast lõpuni. Miks me oleme tegelikkusest nii võõrdunud, kus on viga? Viga on hariduses, mis kujundab usku mõistusesse. Iga inimese usu kantsiks on tema mõistus, mille väljenduseks on keel.
Talletatud teadmine ei ole enam ehe, täpselt nii nagu ka meenutus toimunust või ettekujutus tulevikust. Kui palju sa mõtled realistlikult? Proovi vastata ausalt.
Selgitan teadasaamise mehhanismi jadana.
On allikas, mis annab taipamist ja muidugi on küsimuse esitaja, kes saab vastuse. On vastust üles kirjutav mehhanism ja üleskirjutust lugev osa. Üleskirjutus ja taipamine on teadmisena aga erinevad. Üleskirjutav osa on mälu, seda lugev osa mõistus. Juhul kui tegelikkuse kirjeldamisel lugevat osa ei kontrollita, moondub tahes-tahtmata tegelikkus ja me isegi ei tea seda. Kontrollimatu ehk teadvustamatu mõtlemine ongi usk. Usk toodab enamiku vigu, mille eest tuleb aga endal vastutust kanda.
Iga inimene on õpetatud uskuma temasse talletatud infot nagu see oleks tõde. Mõeldes, lugedes, kirjutades ja rääkides juhtub tihti, et me justkui teaks täit tõde. Kuid kui seejuures puudub taipamine, kas see ikka on tõde, võib pigem kahtlusteta eeldada, et siin on mängus kõige ehedam usk.
Täna käsitleb inimene nii usku kui taipamist võrdväärsetena ehk taipamist ei peeta mõttest olulisemaks. Taipamine on üldse harv nähtus inimeste eludes. Millal sa viimati midagi taipasid? Mõte domineerib tegelikkuse üle, luues samas illusiooni tegelikkusest, milles väga harva kaheldakse. See muide tekitabki elus raskusi ja probleeme.
Aegade jooksul küsimustele kogunenud vastused moodustavad kogu inimkonna teadmised. Kõik, mida me täna teame, on ühel või teisel viisil pärit samast allikast. Taipamise allikast.
Mida on selleks vaja, et tekiks küsimus? Ilmselgelt vähemalt kahte või enamat asja, mille vahel valides esitada oma küsimus. Küsimust ei saa kunagi esitada, kui pole teist asja. Ehk vähemalt kaks asja peab alati olema. Neid tuleb eristada, omavahel võrrelda, teadvustada ja esitada küsimusi. Selles ei ole midagi uut, kuid need tingimused peavad olema täidetud. Ilma selleta pole võimalik taipamist saada. Just seda meetodit kasutades sain ka mina mulle olulised vastused.
Kust tuleb taipamine, seda ei tea keegi, aga keegi ei oska seda ka ise „teha”. See tuleb. Uurides taipamist kui fenomeni, mitte taibatut, võib avastada, et see on juhtunud iga inimesega. Siit võib järeldada, et protsess on kõigi jaoks üks ja seesama, kuid info, mida taipamise kaudu saadakse, on erinev ja individuaalne. Nii jõuamegi kõige iidsema teadmiste allikani, mille kohta keegi midagi ei tea. Ei vanust, ulatust, kuju ega vormi. Ilmselgelt on see olnud olemas juba enne meid. Teisiti ei ole mõeldav. Kõik, mida me täna inimkonnana teame, pärineb tegelikult sellest allikast. Huvitav, milliseid teadmisi seal veel võiks olla?
Inimesed on küsinud küsimusi juba kaua aega enne meid. Räägitakse, et kõige iidsem