Mina, Katariina. Laila Hirvisaari

Аннотация:

Vähe on neid mineviku riigitegelasi, kes oleks ajaloolasi ja biograafe samavõrra köitnud kui Katariina II. Lisaks oma filosoofikalduvustele ja tuntusele valgustatud monarhina oli Katariina ka oma ajas arvestatav kirjanik.Viiburis 1938. aastal sündinud Soome kirjanikku Laila Hirvisaarit (kuni 2004. aastani Laila Hietamies) on Katariina kuju huvitanud juba aastakümneid, ta on selle teemaga põhjalikult tegelenud, selle kohta aukartustärataval hulgal kirjandust läbi töötanud ja Katariinaga seotud paikades tolle erakordse isiksuse üle mõtisklenud. Eesti lugejale on romaanil muidugi eriline koht, sest Katariina valitsemise ajal kuulusid Eesti- ja Liivimaa juba Vene keisririigi koosseisu, Katariina on ka meie maal mitu korda viibinud, siin oli mitme mõisa omanikuks üks tema armukestest ning troonileaitaja Grigori Orlov, kelle ja Katariina ühine poeg Aleksei Bobrinski oli Põltsamaa lossi omanik ja abielus Tallinna komandandi Woldemar Konrad von Ungern-Sternbergi tütre Anna Dorotheaga.