Kirikuehitajad. Oskar Lõvi

Аннотация:

“Kirikuehitajad” on sõjaeelse tuntud ärimehe Oskar Lõvi (1892–1977) ajaloolise triloogia kolmas raamat, mis ilmus esimest korda 1970. aastal Kanadas varjunime Jaan Järvalane all. Triloogia esimese osa “Veretasu” ja teise osa “Risti tähe all” kordustrükid on ilmunud ühiste kaante vahel samuti kirjastuses Varrak 2014. aastal. Romaani tegevus algab 1230. aastal, kui peategelane, Virumaa Avispea küla taluperenaine Linda saab suure üllatuse osaliseks. Tema kümme aastat tagasi Revala all lahingus taanlastega surnuks arvatud mees Õnnemeel jõuab ootamatult koos mõne teise malevlasega koju vangipõlvest galeeridel. Linda on aga vahepeal astunud kristlikku abiellu oma noorpõlve armastatu Võttelega ja neile on sündinud mitu last. Kuidas edasi elada? Kas kehtima jääb esimene abielu, mis sõlmiti hiieplatsil, kus küla nõid selle kinnitas manalaste juuresolekul ning esivanemate õnnistusel, või pärast ristiusu vastuvõtmist Riiast tulnud preestrite poolt sõlmitud abielu? Autor räägibki meile Avispea küla elanike elust mitme järgmise aasta vältel – alalisest murest lõivude tasumise pärast taanlaste foogtile, leivanappusest ja näljahädast ikalduste aastatel, meeste jagelemisest talumaade pärast, kadedusest ja kavalusest, tapmiskavatsustest ja foogti salapärasest mõrvast, salaja hiiel käimisest, aga ka kiriku ehitamise plaanidest, et pääseks seal oma palvetega Jumalale lähemale, pikkadest vaidlustest ja kõhklustest, enne kui tõesti üks kirik kerkib Järvamaale – Järva-Johannese kirik, mida rahvas hiljem hakkas kutsuma Järva-Jaani kirikuks, ja teine Virumaale Ebavere mäe alla. Linda, ristitud nimega Maarja, oli selle kiriku mõtte algataja ja tema mälestuseks nimetatakse kirik Väike-Maarja kirikuks. Autori soov on kirjutades olnud, et tema romaanid oleksid “väikeseks mälestusmärgiks meie esivanematele kaugeist ununenud päevist” ja tunnistuseks oma rahva võitlusvaimust ja püsimajäämisest ajaloo keerdkäikudes. 344 lk