Информация о книге:
Автор книги: Tiina Jõgeda
Жанр: Самосовершенствование
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Год издания: 2012
isbn: 9789949489114
Аннотация:
Tihti hoomame, et me ei saa aru iseendastki, rääkimata siis teistest inimestest. Ometi on suhtlemine pea ainus võimalus olla inimene inimeste seas. Kuidas saada õnnelikuks? Miks me ise oma elu raskemaks teeme? Kas kevad südames muutub paratamatult ka sügiseks ja talveks? Nende ja veel paljude muude inimeseks olemise mõistatuste üle arutleb selles Eesti Ekspressi kolumnisarjast Õnne valem alguse saanud raamatus psühholoogiline nõustaja Tiina Jõgeda. Priit Hõbemägi Milline on parima koogi retsept? Samasugune nagu õnne valem. Mõlemaid saab küpsetada erinevatest ainetest ja isesugustes vormides. Iga nädal ilmub mõni retseptiraamat ja eneseabiõpik, mis kõik leiavad tänuliku ostja. Aga Tiina Jõgeda teos on eriline. Emotsioonide metakulinaaria! Siin tutvustatakse kümneid kokkamise koolkondi. Muhedad ja mõnusad lood maiasmokale, nagu muffinid. Möödaminnes ka infot köögipoolelt, näiteks miks Osho on nii meeletult menukas. Põnev ja õpetlik lugemine . Toomas Paul Õnnelikkuse seisundisse püüdlevad teadlikult või alateadlikult kõik inimesed, kuid kahjuks on õnne uurimine jäänud psühholoogia peavoolust kõrvale. Tegeletakse depressiooni, suitsiidi ja isiksusehäiretega, kuid praktilist kasu annavad need uuringud vähe. Käesolev raamat täidab seda tühikut. Suurepärased mõtisklused inimesest koos psühholoogia valdkonna näidetega on mõnus ja silmiavardav lugemine igaühele, kes on aru saanud, et peale välis- ja materiaalse maailma eksisteerib midagi veel tähtsamat – inimese sisemaailm – ja just sinna on peidetud õnnelikkuse võti. Alar Tamming Raamatust leiad teemad, mis igale inimesele korda lähevad. Autor põimib need psühholoogi kompetentsuse ja ajakirjaniku ladusa sõnastusega elutarkuseks, mis ei ole pealetükkiv, mida on kerge ja nauditav lugeda ning milles kohtad hoopis ootamatuid, positiivsele lainele viivaid vaatenurki. See ei ole ühe öö raamat, seda tahad lugeda peatükkhaaval ja siis aru pidada või hoopis otsida üles algmaterjali, mida rohked kirjandusallikate viited võimaldavad. Airi Värnik