Põimunud saatuselõngad. Adena Sepp

Аннотация:

Oi, õudust! Mariina tundis, kuidas ihukarvad püsti tõusid ja süda taas meeletult kloppima hakkas. See polnud enam tema ettekujutus, ta oli seda täiesti selgelt kuulnud. Issake! Marisaks oli teda kutsunud ju üksnes tema, mis tähendab ainult seda, et ta on jällegi kohal! Ta on mind üles leidnud… Ja Mariinale meenuvad taas mineviku viirastused ja koos sõbranna Pillega Saaremaal veedetud praktikaaeg ning seal juhtunud lood…