ne/>
1. PEATÜKK
Taskuvargad ja jäätis
Väikesesse Valleby linna on jõudnud suur suvi. Päike muudkui paistab ja õhk väreleb tulikuuma asfaldi kohal.
„Tervitus, lapsed!“ kostab kellegi hääl, kui Lasse ja Maia jõuavad Muuseumitänava ja Kirikutänava ristmikule.
Hüüdjaks on politseiülem, kes seisab kiriku juures väikese kioski ees ja limpsib jäätist. Lasse ja Maia peatuvad kõnnitee servas.
Politseiülem on Lasse ja Maia vana tuttav ja temaga on alati tore juttu puhuda.
„Imeilus ilm,“ ütleb politseiülem. „Nagu jäätise söömiseks loodud, kas pole?“
„On tõesti,“ vastab Lasse. „Meie Maiaga läheme randa, ujuma.“
„Õnneseened,“ naerab politseiülem ja jätkab:
„Minusugune vaene politseinik peab päevast päeva muudkui rügama ja rügama.“
Lasse ja Maia vaatavad teineteisele otsa ja pilgutavad silma. Politseiülem ei paista just töökoorma all lookas olevat.
„Kas praegu on ka palju tegemist?“ küsib Maia siiski uudishimulikult.
Asjalood on nimelt sedasi, et Maial ja Lassel on kahe peale detektiivibüroo ja Maia on iga kell valmis lahendama uut põnevat juhtumit.
„Tegelikult ei peaks ma seda teile rääkima,“ ütleb politseiülem. „Aga te olete mind ju varem aidanud, ja küllap te oskate juba saladust pidada, eks?“
Lasse ja Maia noogutavad innukalt.
Politseiülem kummardub ettepoole ja jätkab poolsosinal:
„Taskuvargad! Linna servas tsirkuses! Eile esimese etenduse ajal varastati asju mitmelt külastajalt. Ma olen helistanud ka teistesse politseijaoskondadesse nendes linnades, kus tsirkus varem on käinud. Seal sama lugu. Mobiiltelefonid, kaelakeed ja rahakotid on kaotsi läinud.“
Politseiülem noogutab mõtlikult ja jätkab:
„Aga kui tsirkus linnast lahkub, lakkavad ka vargused. Tundub vägisi nii, et üks trupi liige on varas.“
Politseiülem kummardub veelgi lähemale. Lasse märkab, et jäätisepall ähvardab iga hetk torbikust välja libiseda. Politseiülema silmad tõmbuvad kitsasteks piludeks, kui ta vaikselt teatab:
„Ma lähen täna õhtul ise kohale. Jälgima. Erariietes muidugi. Ainult minusuguse treenitud silm suudab osava taskuvarga tabada. Vaatan mõlemad etendused ära. Nii kell kuus kui ka kell kaheksa.“
Plartsti kukub jäätisepall torbikust välja ja maandub kõnniteel. Pettunult vaatab politseiülem oma jalge ette, ent kohe seejärel kostab ta taskust mobiiltelefoni helin.
Politseiülem otsib oma väikese telefoni välja ja vastab. Siis paneb ta käe mikrofoni ette ning sosistab Lassele ja Maiale:
„No näe, kus hundist räägid! Tsirkuse direktor helistab!“
Lasse ja Maia ei taha teda segada ja sõidavad edasi.
Linnaväljakul pöörab Maia äkitselt hotelli juurest paremale, mitte vasakule.
Üllatunult hüüab Lasse talle järele:
„Vales suunas sõidad, Maia! Rand on ju sealpool!“
„Töö ootab, Lasse. Mis sest ujumisest!“
Siis taipab Lasse, kuhu Maia suundub. Tsirkusesse muidugi!
LasseMaia detektiivibüroo on saanud uue juhtumi, mida lahendada.
2. PEATÜKK
Pahane proua
Lasse ja Maia jõuavad suure kelgumäe jalamile muruplatsile. Seal mäe peal lustivad talvel kõik Valleby lapsed.
Mäenõlva all on tsirkus kõik oma vagunid suures ringis üles seadnud. Ja selle ringi keskel on suur triibuline telk. Lasse ja Maia panevad rattad ära ning kõnnivad tsirkuseplatsi poole.
TSIRKUS SPLENDIDO on suurte punaste tähtedega ühe vaguni peale kirjutatud. Seal saab etendustele pileteid osta.
Lasse ja Maia astuvad lähemale ja koputavad luugile, ent kedagi ei ole.
„Vara veel vist,“ ütleb Maia. „Esimene etendus algab alles tunni pärast.“
„Paras aeg pisut uurimistööd teha,“ ütleb Lasse ja suundub tsirkusevagunite poole.
„Oota,“ ütleb Maia ebalevalt ja vaatab ringi …
Seejärel kehitab ta õlgu ja suundub Lassele järele. Too on juba kahe tsirkusevaguni vahele lipsanud. Maia näeb, et ühel neist ilutseb silt „Tsirkuse direktor“.
Küll on mõnus pääseda vagunite vahele jahedasse varju. Direktori vagunelamu otsaaken on lahti ning Lasse ja Maia võpatavad, kui kuulevad üht naist kisendamas:
„Ma oleksin pidanud sinu asemel Boboga abielluma, sa … sa mõttetu direktoritobu! Bobo toob mulle lilli ja ütleb, et armastab mind.“
Lasse ja Maia taipavad, et nad on sattunud pealt kuulma abielutüli.
„Mis sa nüüd, tuvikene,“ kuulevad nad ettevaatlikku mehehäält ütlemas.
Küllap see ongi direktor, mõtlevad Lasse ja Maia.
„Küll varsti hakkab paremini minema,“ jätkab sama hääl. „Kui publik lõpuks taipab, millised maailmaklassi esinejad mul on, siis tuleb ka raha nagu raba.“
„Maailmaklassi esinejad!“ osatab naine, kindlasti direktori abikaasa. „Sul on:
• vangis istunud mustkunstnik,
• jõumees, kes murrab pealtvaatajate ninaluid,
• ja kloun Bobo, kes teeks sinu tööd märksa paremini kui sina ise,
• ja mis kõige hullem, sinu tütar, kelle parim sõber on ahv! Tõesti põnev!“
Naine tõmbab hinge ja jätkab:
„Kuidas ma ometi võisin nii rumal olla?“
Lasse ja Maia kuulevad seina vastu purunevate nõude klirinat ja kohe seejärel lendab tasse ja klaase ka aknast välja.
„Tule nüüd,“ sosistab Lasse. „Lähme edasi!“
3. PEATÜKK
Ühekõrvalised ja ninapurustajad
Kui nad tagasi päikese kätte jooksevad, komistab Lasse kogemata ühe metalltoru otsa. Ta kaotab tasakaalu ja kukub. Kukub otse vastu suurt kõhtu!
Kõht kuulub hiiglasuurele mehele, kellel on seljas mustade ja valgete triipudega võimlemistrikoo. Ja metalltoru on tema tõstekang, millega ta oma muskleid treenib.
Mees astub sammu tahapoole ja lööb kogemata ümber õllepudeli, mis seisis ta kõrval.
„Minu ölu!“ lõugab ta.
Ta on pahane, väga pahane.
„Nüüd vötab Kange Ali neil jönglastel körva pihku,“ jätkab ta ning haarab ühe käega kinni Lasse kõrvast ja teisega Maia kõrvast.
Siis tõstab ta neid ülespoole. Lasse ja Maia peavad kikivarvule tõusma, et kõrvad hiiglasele tõepoolest pihku ei jääks.
„Maailma köige tugev mees Kange Ali ei taha, et tema musklite pumpamine segatakse!“