Merit Lilleleht

Meie lapse uni


Скачать книгу

16.jpg"/>

      EESSÕNA

      Tõenäoliselt ei võtnud te seda raamatut kätte niisama, vaid teil on soov leida siit nippe või võlusõnu, mis suudaksid aidata teil parandada oma lapse und. Võibolla otsite sisukorrast just teid huvitava peatüki ja saate endale vajaliku info kohe kätte. Võib aga olla, et loete raamatu läbi kaanest kaaneni ning leiate siit üldist infot lapse une kohta. Loodetavasti leiate raamatust tuge ja mõtteid, aga ka konkreetsemaid näpunäiteid, mis just teile vajalikuks osutuvad.

      Laste kohta öeldakse sageli, et neil on uinumis- ja magamisraskusi – umbes veerand väikelastega peredest on hädas laste vastumeelsusega magamamineku suhtes ning kogevad sagedasi ärkamisi. Lapseea unetus ilmneb tavaliselt kas magamaminekust keeldumisena (tuntud ka kui piiride seadmisega seonduv unetus) või sagedaste ärkamistena, nõudes lapsevanema juuresolekut (tuntud ka kui uinumisassotsiatsiooni unetus).

      Lapseea unehäirete põhjused võivad tõepoolest olla ka meditsiinilised, kuid sagedamini on need siiski seotud ebakindla päevakava ja oskamatu piiride seadmisega lastevanemate poolt. Haiguste klassifikatsioon on selles küsimuses kindlameelne ning ütleb, et lastel pole probleem mitte uinumisraskustes, vaid pigem on põhjuseks ebaadekvaatne vanematepoolne juhendamine ja kontroll.

      Võibolla osa lugejatest tahaks raamatu juba siinkohal kõrvale panna, sest vanemate vastutuse tähtsus on juba sissejuhatavas osas nii otse ja julmalt välja öeldud. Kuid vaadates nüüd positiivsest küljest – õnneks on see tõsi! Miks õnneks? Sellepärast, et tegelikult on kodustes tingimustes lapse uni üsna lihtsate meetoditega edukalt parandatav. Ei pea olema ideaalema või – isa: piisab, kui vaadata olukorrale ausalt silma ning vajadusel arutada oma kõhklusi või kahtlusi mõne spetsialistiga, kellelt saab nõu ja toetust. Kuidas kasutada lihtsamaid meetodeid, millega on võimalik lapse und parandada kodus, räägib täpsemalt ka see raamat. Läbi erinevate peatükkide kordame aga ikka ja taas kõige olulisemat põhimõtet – lapse une tagamine on lapsevanema kohustus!

      Mida võime veel kindlalt öelda, on see, et unnejäämist, magamist ja uneprobleemide tekkimist mõjutavad tegurid on seotud eelkõige lapse ja tema vanema lähedussuhtega. Kui lähedussuhe on turvaline, tuleb vanema poolt tagada see, et magamaminek oleks seotud rahustavate rituaalidega ning vajadusel tuleks pakkuda lisatoetust uinumisel või taasuinumisel. Tähtsal kohal on ka lapse temperament, tema võime ümber häälestuda, tema arenguspurdid, haigused. Mõju võivad avaldada ka lapsevanema ootused, tema temperament ja rütmilisus, igapäevased ressursid ja probleemid ning olukord paarisuhtes.

      Oma kogemusest

      Aastaid tagasi ise aktiivselt laste unemuredele abi otsides ei leidnud me seda Eestist, kuid jõudsime hoopis Soome hoolekandesüsteemi juurde. Sealse hoolekandesüsteemi üheks teenuseks on just lapse unemuredega lapsevanemate nõustamine ja toetamine, mida nimetatakse unekooli teenuseks. Rahastajaks on kohalik omavalitsus ning see on lapsevanemate jaoks tasuta. Unekooli nõustajad töötavad haiglate, polikliinikute ja perekeskuste juures, kuid on ka erapraksiseid. Süsteemi suurimaks positiivseks mõjuks on õigeaegne toetus ja abi, suuremate probleemide ennetamine. Lapsevanemad on teenuse võimalusest teadlikud, julgevad pöörduda ning saavad abi enne suuremate probleemide tekkimist. Nõustaja juurde võivad lapsevanemad pöörduda oma algatusel, samuti suunavad nõustaja juurde perearstid, tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, kes märkavad pere muret.

      Saades innustust naaberriigi positiivsest kogemusest, läbisime Soomes Tuutulaulu Unikoulu juures unekooli nõustajate baasõppe. Vahetult peale seda avasime Eesti lastevanematele suunatud interaktiivse nõustamiskeskkonna www.unekool.ee, kus pakume ka neile nõu ja toetust lapse une paremal korraldamisel. Nõustamiskeskkonna kaudu on võimalik küsida abi läbi e-unekooli, tellida oma lapse une parandamiseks personaalne uneplaan, kutsuda nõustaja koduvisiidile. Lastevanemad saavad kogemusi jagada unekooli Facebooki kontol. Kasutame ka siin raamatus praktilisi näiteid oma nõustamiskogemustest, kõikide juhtumite puhul oleme muutnud nimesid.

      Oma töös lähtume leebe unekooli meetoditest, mis on lapsele leebed ja turvalised, aidates seeläbi saavutada hea ja rahuliku ööune. Leebe unekooli meetodid on loodud siiras usus, et positiivne lähedussuhe lapse ja vanema vahel ning tervislikud magamisharjumused aitavad kasvada tervetel lastel. Hästi välja puhanud laps, kellel on olemas kindel turvatunne ning kelle lähedusvajadus on rahuldatud, on oma tegemistes energiline, rõõmsameelne, uudishimulik ja õpihimuline. Unekooli eesmärgiks on abistada last iseseisval uinuma õppimisel ning aidata tal kordagi ärkamata magada terve öö. Unekool on kunst, mille osapoolteks on lastevanemad, lapsed ja nende elukeskkond. Nõustaja rolliks on olla info jagaja ja vanemate toetaja nii ettevalmistusetapis kui ka protsessi jooksul.

      Tihtipeale seostatakse lapse eest hoolitsemist ja sealhulgas ka unerežiimi korraldamist eelkõige emadega. Oleme suunanud selle käsiraamatu aga tervele perele: mõlemale lapsevanemale, samuti ka vanavanematele ja teistele, kes lapse hooldamisega kokku puutuvad. Seetõttu kasutame raamatus pigem teie-vormi, et kõnetada kõiki osapooli koos.

      Kasutame ka meie-vormi, kuna oleme ise lapsevanemad ning puutunud praktiliselt kokku oma laste uneprobleemidega ja päevakavade korraldamisega. Kindlasti mõtlete, kuidas magavad lapsed meie peredes, kas ideaalselt meie õpetuste järgi või oleme pigem kingsepad, kellel pole kingi. Meie perede lapsed on praeguseks juba 23, 10, 7, 5 ja 4 aastat vanad. Tegelikkus on see, et oleme ka ise oma laste unega tegelemisel piisavalt palju vigu teinud ja seetõttu ka raskustega maadelnud, seega mõistame lastevanemate probleeme ja takistusi selles valdkonnas väga hästi.

      Uurimuse läbiviimisest

      2014. aasta augustis viisime läbi uurimuse eesti laste une teemadel. Uurimusele vastasid lapsevanemad kokku 1021 lapse kohta. Suur tänu kõikidele küsimustikule vastanud lastevanematele, saadud materjal on suure väärtusega, andes meile läbilõike eesti lastevanemate hinnangutest oma järglaste unega seonduva kohta. Kasutame mõningaid uurimuse tulemusi ka siin raamatus, illustreerimaks meie kodudes valitsevat tegelikku olukorda ning lastevanemate muresid seoses laste unega.

      Lapse uneteemalisi uuringuid on läbi viidud erinevaid ning kajastame nende tulemusi ka siin. Võime teha sellega kohe algust. Nimelt ühe välismaa lastevanematele suunatud portaali läbi viidud uurimuse tulemusena tunnistas 85 % vanematest, et neil on probleeme oma 2–5aastaste laste une ja magamisega. Suurimate probleemidena nimetati „raskusi voodisse minekul” ja „liiga varajast ärkamist”. 76 % lastevanematest polnud leidnud veel rahuldavat viisi lapse uneprobleemide lahendamiseks. Käesolevas raamatus vaatame, kas sarnased tulemused võiksid olla ka Eestis …

      Õnne Liv Valberg

      Merit Lilleleht

      1. MILLINE ON LAPSE UNI?

      „Ootame elukaaslasega meie esimest last. Meil on kahetoaline korter ning arvame, et kolmekesi oleks meil seal tore elada. Meil on aga erinev arvamus tulevase lapse magamiskoha suhtes – kas sisustada kohe talle eraldi tuba ja kas panna ta kohe sinna magama? Me ei kujuta üldse ette, kui palju ta öösel ärgata võib, kas peame ta öösel söögiaegadeks äratama? Kui laps öösel palju nutab, mida siis teha? Kas vastsündinud laps saab kohe aru, millal on öö ja millal päev? Tegelikult loodame mõlemad, et lapse sünd ei mõjuta meie ööund märkimisväärselt.“ Mari-Liis, 21.

      „Meie pisipoeg magas esimese pool aastat kenasti, süües öösel vaid 1–2 korda. Nüüd on olukord täielikult muutunud, laps oleks nagu ära vahetatud. Poiss ärkab öösiti vähemalt 4 korda, mõnikord ka rohkem, ning ei rahune enne, kui saab rinna suhu. Tunnen, nagu oleksin talle elav lutt. Kas tal võib tõepoolest kõht kogu aeg tühi olla?“ Kärt, 27.

      „Meie esimene laps magas hästi nii päeval kui öösel. Kahjuks teise lapse kohta seda öelda ei saa. Ta on juba 10kuune, kuid ööuni ei parane. Kui alguses vaevasid teda koolikud, siis nüüd enam mitte, öösel magada aga ei suuda ta sellegipoolest. Mulle tundub ka, et ta magab öösel liiga vähe. Olen ise nii väsinud, et ei jaksa temaga mõnel päeval õuegi minna, beebikoolist ja ujumisest rääkimata, pahandan iga väikese asja peale. Päevaunedega tal selliseid probleeme olnud pole, kahjuks aga ei suuda ma