Sinihabe. Charles Perrault

on>

      SINIHABE

      Elas kord mees, kellel olid uhked majad linnas ja maal, serviisid kullast ja hõbedast, tikanditega mööbel ja üleni kuldsed tõllad. Õnnetuseks oli aga mehel sinine habe. See tegi ta nii koledaks ja kohutavaks, et kõik naised ja neiud ta eest pakku jooksid.

      Ühel naabriemandal, kõrgest soost proual, oli kaks imekaunist tütart. Mees palus ühe tütre endale naiseks, jättes emanda otsustada, kumma ta temale anda tahab. Aga ei üks ega teine piiga tahtnud teda ja nad püüdsid vastastikku teineteisele auku pähe rääkida, sest kumbki ei soovinud endale abikaasaks meest, kellel on sinine habe. Mees oli seda eemaletõukavam, et ta oli juba mitme naisega abielus olnud ja keegi ei teadnud, mis neist naistest oli saanud.

      Et neidudega ligemalt tutvust teha, viis Sinihabe nad ühes ema, kolme-nelja parema sõbranna ja paari naabruses elava noormehega ühte oma maamajja, kuhu jäädi kogu nädalaks. Seal siis muudkui jalutati, käidi jahil ja kalal, tantsiti, pidutseti ja prassiti. Magamisest ei tulnud midagi välja, sest kõik ööd kulusid vempude peale, mida üksteisele mängiti. Lõpuks oli kõik nii kena ja nooremale õele hakkas paistma, et majaisanda habe ei olegi nii sinine ja et ta on päris korralik mees. Kohe, kui linna jõuti, peetigi pulmad.

      Kuu aja möödudes teatas Sinihabe naisele, et ta peab tähtsa äriasja pärast maale sõitma ja et reis kestab vähemasti kuus nädalat. Ta soovitas naisel tema äraolekul hästi lõbutseda, oma parimad sõbrannad külla kutsuda, nad maale viia, kui tahtmist on, ja neid igal pool hästi võõrustada.

      „Need,“ ütles Sinihabe naisele, „on kahe suure mööbliruumi võtmed. Sellega saab kuld- ja hõbenõude ligi, mida iga päev ei kasutata; see on rahakirstu võti, kus asub mu kuld ja hõbe; see on kalliskivide kastikese oma; ja see võti teeb lahti kõikide ruumide uksed. See tilluke võti avab väikese kambri ukse, mis asub alumise korruse pika koridori lõpus. Tehke kõik lahti, minge igale poole, aga sinna väikesesse kambrisse keelan ma minna. Ma keelan selle nii karmilt ära, et kui te peaksite kambri avama, võite minu vihast kõike oodata.“