s me tahame nii väga leida armastust, kes me teeme nii palju vigu, kes me tunneme end nii väga süüdi, ja kes me kõigest hoolimata püüame iga hinna eest teha seda, mis on kõigile parim.
Ja Nicholasele, mu elu parima nädala eest.
TÄNUAVALDUSED
Kas sa oled praegu rahvarohkes kohas? Ehk oled raamatupoes, ootad lennujaamas pardaleminekut või istud rannas. Vaata ümberringi lähedalasuvaid inimesi. Ütlen sulle saladuse. Paljud neist on kas otseselt või kaudselt puudutatud kõrvalsuhtest.
Ja need on inimesed, keda tahan selle raamatu eest kõige rohkem tänada. Hüva, mitte just täpselt neid inimesi, keda sa praegu vaatad. Kuid just nendesuguseid inimesi. Inimesi nagu sina ja mina.
Need inimesed jagasid mulle oma lugusid ja avasid südameid. Paljud neist on aastaid mu kliendid olnud. Nad on võimaldanud mul näha kõrvalsuhete seesmisi mehhanisme kõikvõimalike eduväljavaadetega.
Ja ma tänan neid kogu südamest. Lood, mida nad jagasid, on haaravad. Mis veel tähtsam, tänu neile sain aidata paljusid inimesi. Kõrvalsuhteid tuleb ette, kuid inimeste elud ja suhted olenevad sellest, kuidas nad tagajärgedega toime tulevad.
See on esimene raamat, mis on kirjutatud kõrvalsuhet omava inimese vaatepunktist. See on esimene raamat, mis siseneb nende mõtteisse ja südameisse. Ma tänan neid kõiki nende aususe eest. Juba liiga kaua on nad seda puuduolevat pusletükki igatsenud. Ainult neid mõistes ja aidates neil selgusele jõuda, kuidas käituda nii, et kõigil oleks parem, saime võimaluse asjade parandamist alustada.
Ja ma tahan tänada mõningaid inimesi, kes ütlesid mulle, et ma ei kirjutaks seda raamatut. Ma olen mässaja loomuga – kui ütelda, et sisenen keelatud territooriumile, tekib mul veel suurem soov seda tingimata kirjutada.
Tõeliste inimeste elud tõelistes suhetes on olnud mu professionaalse elu toormaterjaliks nüüd juba palju aastaid. See on valdkond, mida ma tunnen. Mu tööks on võtta inimesi, nagu ma nad leian, ja aidata neil muuta iseend ja oma elusid paremaiks. Ja ma olen õppinud, et suudan inimesi aidata vaid siis, kui lähenen neile arusaamise ja armastusega.
Nii et märkasin kergenduse, kuid mitte üllatusega, et paljud inimesed julgustasid mind, eriti preestrid ja rabid, kellega rääkisin. Just vaimulikud toetasid mind kõige rohkem, pakkudes tähelepanekuid ja abi, mis polnud mulle varem kättesaadavad. Jah, me kõik nõustume, et truudusetus on patt ja viga. Aga kui oled piiri ületanud, mis siis saab? Vaimulikud teavad paremini kui enamik inimesi, kui palju valu ja kannatusi on seotud kõrvalsuhte valesti käsitlemisega ja kui väga vajab see tarkuse ausat valgust.
Ma pean tänama ka oma abikaasat, dr Charles Fosterit. Ta on mu 50/50 partner selle ja kõigi teiste meie raamatute kirjutamisel. Iga sõna selles raamatus on just sama palju tema kui minu oma. Ja tema juhib uurimismeeskonda siin Chestnut Hilli instituudis.
Mis puutub mu agenti, siis Howard Morhaim on olnud mu partner tänapäeva kirjastamise kärestikulises maailmas. Mul poleks võinud olla paremat, abivalmimat, ustavamat teejuhti. Howard, minu sügavaim tänu sulle. Palju tänu ka Katie Menickile, Howardi abile, kes on olnud mu vastu äärmiselt lahke ja kõigega hästi hakkama saanud.
Danny Baror väärib mu südamest tulevat tänu, et ta levitas mu kümme raamatut erinevaisse riikidesse üle terve planeedi.
Mu toimetaja Elizabeth Beier on olnud suurepärane. Ta energia, entusiasm ja tarkus tähendasid palju nii mulle kui sellele raamatule. Ja Elizabeth on olnud imeliselt kaastundlik, mõistev toimetaja. Palju, palju tänu.
Muidugi pean tänama oma suurepärast meeskonda siin Chestnut Hilli instituudis. Suur tänu Toby Desroches’le, Nikki Greenile ja Doc Minerile paljude viiside eest, kuidas nad mind ja kõiki teisi aitasid. Te olete parimad. Ja eriline tänu mu kirjeldamatult andekale webmaster’ile Christine Harbaughle.
Ja suur tänuhüüe kõigile neile, kes ütlesid, kui ma neile sellest raamatust rääkisin: “Ooh, ma ei suuda ära oodata, et saaksin seda lugeda!”
TUTVUSTUS:
Mitte “petjaks.” “Petjaks” hüüame tundetut vuntsikeerutavat veidrikku ja alamat sorti nümfomaniakki, kes püüab lihtsalt karistamatult pääseda. Nii nimetatakse ärakasutajaid. Sotsiopaate.
Mehed ja naised, kellest siin räägin, on head inimesed. Nii peaksimegi neid nimetama, sest just seda nad on. Nad on vaid head inimesed, kes tegid vea ja sattusid keerulisse, segasesse, ohtlikku olukorda. Nad ei saanud ühe inimesega hakkama, nii et nad lõid suhted kahega! See oli viimane asi, mida nad arvasid juhtuvat.
Just sellepärast, et nad on head inimesed, lebavad nad öösiti üleval, tunnevad süümepiinu ja hirmu, mõtlevad, mida teha. Mõtlevad, miks see nendega juhtus. Mõtlevad, kuidas mitte haavata inimesi, kellest nad hoolivad, ja seejuures endale mitte liiga teha. Mõtlevad, mis oleks parim kõigi jaoks. Ja püüavad meeleheitlikult välja mõelda, kuidas saavutada seda, mis oleks parim.
See olukord oleks lihtne halbadele inimestele. Nood keskenduvad vaid püüdele end õnnelikuks teha. Kuid head inimesed muretsevad kõigi pärast, keda see puudutab, ja lõpetavad täiesti muserdatult.
Truudusetus on vastuoluline teema. Minu sõber oli mu peale pahane, et selle üles võtsin. “Neid inimesi lihtsalt ei aidata,” ütles ta.
Muidugi, kui keegi tuleks mu juurde ja küsiks minult õnnistust kõrvalsuhte loomiseks, siis ütleksin, et ära tee seda – tekitad rohkem probleeme kui lahendad ja haavad inimesi, kellest hoolid.
Kuid inimesed tulevad peaaegu alati minu juurde alles seejärel, kui nad on juba oma armuelusid komplitseerinud. Ja mida ma siis teen, karjun nende peale, et nad eksisid? Ma ei tee seda, just nagu ma ei karjuks kellegi peale, kes tuleb mu juurde AIDSiga, sest ta ei kasutanud kaitsevahendeid.
Sa võtad inimesi, nagu nad on. Ja siis püüad neid aidata. Inimesed, kellel on kõrvalsuhted, tahavad vaid leida elus tõelist õnne ja armastust.
Kuid nad avastavad enda jaoks täiesti uut territooriumi ilma kaardi või kompassita. Truudusetus võib olla ükskõik mis alates kirglikust suudlusest jõulupeol kuni täisverelise suhteni. Vahel võib suhe olla puhtalt seksuaalne või puhtalt emotsionaalne. Vahel on kaaslaseks võõras Internetis, vahel abikaasa parim sõber.
Nii et kuhu see piir tõmmata? Kui su partner tunneb end juhtunu tõttu haavatuna ja reedetuna, siis on see truudusetus.
MIKS MA SELLE RAAMATU KIRJUTASIN
Ma kirjutasin selle raamatu, sest nii paljud inimesed tulid minu juurde ja palusid selle probleemiga abi, ja neil polnud kuhugi mujale pöörduda. Mida rohkem me asja uurisime, mida rohkem inimesi küsitlesime, mida rohkem lugusid välja ilmus, seda rohkem ma mõistsin, et selles olukorras inimesed vajavad palju abi, mitte ainult nende endi, vaid kõigi asjaosaliste pärast. Siin on vaid mõned küsimused, millele nad vastuseid vajasid:
• …mõista, kuidas “minusugune” inimene võib sattuda sellisesse olukorda.
• …teada, kuidas sellised asjad tavaliselt lõpevad ja millised probleemid selle käigus tekivad, seksuaalsed ja muud.
• … teada, kummaga neist kahest inimesest, kellega mul suhted on, ma jääma peaksin.
• …kuidas tegeleda kõigi tunnetega, mis sellest olukorrast tekivad – süü, üksindus, masendus, mure, häbi, kaotusekartus?
• …kuhu selles võrrandis asetuvad lapsed, kui neid on?
• …kuidas hakkama saada isiklike ja praktiliste küsimustega, kui ma kord tean, kellega ma olla tahan?
• …kuidas parandada suhet, millesse ma jään?
Siiani pole nende meeste ja naiste lugu kunagi räägitud. Häbi ja hirm on seda kapis hoidnud. Ja seepärast nad ei leia ka mõistmist, mis võiks päästa neid paljude elude rikkumisest.
Nüüd on asjad teistsugused. Me teame, et suudame aidata inimestel mõista, kuidas nad niikaugele jõudsid – tuleb välja, et on seitseteist erinevat põhjust, miks inimestel on kõrvalsuhted. Me võime aidata inimestel teha enda ja kõigi teiste jaoks, kellest nad hoolivad, parimaid võimalikke otsuseid. Ja siis me suudame aidata neil teha seda,