Salapärase Venemaa lugu. Isa põnevad unejutud ajaloost. Jaak Juske

      KUI SUUR ON VENEMAA?

      Isa jõudis koos Brita ja Emmaga Narva Hermanni linnusesse. Selle müüridelt avaneb imekaunis vaade kiirevoolulisele Narva jõele. Teisel pool jõge paistab võimas Jaanilinna kindlus. Isa rääkis, et vene keeles kutsutakse seda Ivangorodiks. Kui Eesti esimest korda iseseisev oli, kuulus Jaanilinn ja selle lähiümbrus ehk ajalooline Ingerimaa Eestile. Nüüd on Narva jõgi Eesti ja Venemaa piiriks. Kui linnuse kõrval asuva autosilla kaudu Eesti idapiir ületada, võib sõita ilma ühtegi piiri ületades teisele poole maakera Vaikse ookeani rannikuni välja. Rongiga võtab see sõit aega üle nädala aja. Vot nii suur on Venemaa − maailma suurim riik.

      Isa oli tüdrukutele unejutuks rääkinud, et Eesti või suur osa Eestist on Venemaa koosseisu kuulunud 325 aastat. Kui isa väike oli, kuulus Eesti tänase Venemaa eelkäija Nõukogude Liidu koosseisu. Siis oli elu võrreldes tänasega ikka hoopis teistsugune. Nii Brita, Emma kui ka mõne kuu eest sündinud Mirtel on kõik näinud ilmavalgust vabas Eestis. Vene võimu lõpust on möödas veerand sajandit.

      Suured riigid on ajaloos ikka tahtnud veel suuremad olla, oma naabreid kimbutanud ja vallutussõdu pidanud. Venemaa on alati soovinud laieneda. Eesti ja eestlased on nende sõdade tõttu väga palju kannatanud. Aga suhted suure naabriga ei ole alati tuld ja tapetuid tähendanud. Venemaa kunagine uhke pealinn Peterburi asub Eestile niivõrd lähedal, et selles suurlinnas on tööd ja leiba leidnud aegade jooksul kümned tuhanded eestlased.

      Brita arvates on Venemaa hirmuäratav. Tuleb ju telerist pidevalt uudiseid, kuidas see jälle mõnda oma naaberriiki ähvardanud või lausa rünnanud on. Eks suur kurjavõitu naabrimees mõjubki hirmutavana. Samas ei saa naabreid valida. Neid tuleb tunda ja väiksema osapoolena ajaloost õppida, kuidas suure naabri kõrval ellu jääda. Kuri ja halb ei saa olla kunagi terve rahvas, vaid ainult selle juhid. Ka venelased ise on pidanud ajaloos oma valitsejate tõttu väga palju kannatama.

      Suurel maal ja rahval on rääkida eriti palju põnevaid lugusid. Alustame rännakut salapärase Venemaa ajalooradadel. Ees ootavad ülipõnevad unejutud.

      KUIDAS ROOTSI VIIKINGID VENE RIIGI LÕID

      Venelased kuuluvad slaavi rahvaste hulka. Nende sugulased on näiteks poolakad, serblased, horvaadid, ukrainlased, valgevenelased ja teised slaavi sugu rahvad Euroopas.

      Vene riigi lugu algab ligi 1200 aasta eest. Toona rajasid nüüdsest Rootsist pärit viikingid mööda Läänemerd, Soome lahte ning suuri Ida-Euroopa jõgesid kulgevad kaubateed, mis ulatusid välja kaugele itta, samuti lõunasse uhkesse Konstantinoopoli linna, täna Türgile kuuluvasse Istanbuli. Neid põhjamaiseid sõja- ja kaupmehi kutsuti Venemaal varjaagideks. Sealsete suurte jõgede kallastel elasid slaavlaste kõrval ka soome-ugri hõimud, eestlaste sugulasrahvad. Soomeugrilaste asuala oli võrreldes tänasega palju suurem.

      Varjaagid tahtsid läbi nende hõimude kulgevat kaubateed paremini kontrollida, ehitades selle äärde linnuseid. Kohalikud hõimud otsisid aga omale liitlasi. Vana-Vene kroonika „Jutustus möödunud aegadest” vahendab slaavlaste pöördumist varjaagidele: „Meie maa on suur ja rikas, kuid korda seal pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst.”

      Varjaagid saatsidki kolm venda. Neist Sineus liikus põhja poole, Truvor jäi Irboskasse, mis asub täna Venemaale kuuluval Setumaal. Rjurik läks aga väikesele kõrgendikule Volhovi jõe kaldal ehk Novgorodi ehk eesti keeles Uuslinna. See Vene riigi hälliks olev kants asub meie idapiirist mõnetunnise autosõidu kaugusel.

      Ajaloolased on vaielnud, kas need kolm venda ka tõesti olemas olid. Igatahes peetakse just varjaag Rjurikut Vana-Vene riigi rajajaks aastal 862. Rjuriku kindluse varemed on Novgorodi linna lähistel, kus Volhovi jõgi Ilmeni järve suubub, tänaseni alles.

      Pärast Rjuriku surma läks võim Vana-Vene riigis viimase kaaslase vürst Olegi kätte. Oleg vallutas 882. aastal mööda kaubateed lõunasuunas Kiievi, kuulutades selle oma pealinnaks, Vene linnade emaks. Nüüdisajal on Kiiev Ukraina pealinn. Nii asub Venemaa häll täna Ukrainas. Eks see on ka üks põhjusi, miks Venemaa tahab Ukrainat oma kontrolli alla.

      On arvatud, et see Rootsi piirkond, kust varjaagidest valitsejad tulid, andis Venemaale tema nime Rus, Rossia. Lõplikku tõde ei saa me vist aga kunagi teada. Sõna „vene” päritolu eesti keeles pole samuti päris selge. Arvatavasti tuleneb see Läänemere lõunakaldal elanud slaavi hõimu venetite ehk veneetide nimest. Venetite otsesed järeltulijad tänapäeval on sorbid Saksamaal.

      Rjuriku järglased võtsid õige pea omaks vene kombed ja unustasid oma Rootsi päritolu. Nad valitsesid Venemaad järgmised 700 aastat.

      VENEMAA VÕTAB VASTU RISTIUSU

      Kiievist sai Vana-Vene riigi pealinn, kuigi ka Novgorod säilitas oma olulise rolli. Vana-Vene riigi valitsejaid kutsuti suurvürstiks, kellele allusid piirkondlikud valitsejad vürstid.