>
See raamat on pühendatud algustele.
Vandlitornis istute
ja lilli keelustate te.
Ka teile meeldivaid? Oh, ei!
Sigaretid, kohv ja vein –
neid lilli heldelt toetab riik,
lubab reklaami ja hüvitisi.
Eriüksuste võimumängud,
nuhkimine ja haarangud
ja sõnavahused seadused,
mida teie seal vastu võtate,
teevad kartelle rikkamaks riikidest.
Nende saagid põlema pistate,
korrumpeerite politseinikke
ja hinnad taevasse ajate.
Miljardeid dollareid raiskate,
miljoneid elusid rikute,
maju-autosid konfiskeerite,
meie põies ja pärakus songite.
Nõudlus, pakkumine, hinnatõus,
neist sünnivad hoorus ja surmaõud.
Narkosõja maksad kinni ju sina,
hinnaks hirm, et saad tänaval tina.
Kumbki leer annab tuld, triipe maha veab.
Kumb esmalt näeb – nii enam ei pea?
Sõda uimastitega on läinud liiga kaugele.
Vares ja veekann
Vihma polnud sadanud juba mitu nädalat. Ojad ja tiigid olid kuivanud tolmuks ning kõiki loomi kimbutas janu. Kaks varest, kes üheskoos vett otsides ringi lendasid, märkasid aiamüürile unustatud kannu. Nad lendasid selle juurde ja nägid, et see on poolenisti vett täis. Kuid kumbki ei ulatunud läbi kannu kitsa kaela piisavalt sügavale küünitama, et juua saada.
„Peab ju olema mingi võimalus vesi kätte saada,“ arvas esimene vares. „Kui asja üle järele mõtleme, leiame lahenduse.“
Teine vares pingutas täiest jõust, üritades kannu ümber lükata. See oli aga liiga raske ega nihkunud paigast. „Lootusetu lugu!“ kraaksus ta ning lendas mujale vett otsima.
Esimene vares jäi aga kannu juurde ja murdis pead, kuni tuli mõne aja pärast heale mõttele. Korjanud nokka mõned kivikesed, pillas ta need ükshaaval kannu, kuni viimaks kerkis vesi kannu servani. Seejärel kustutas nutikas lind rõõmsalt janu.
Arukus ja kannatlik meel suudavad rohkem kui toores jõud.
Sissejuhatus
Savupea, popsutaja, narkar, hipi, kannabinist – neli viiest nimetatud sõnast määratlevad kindlat kultuuri- ja keelepõhist tegelikkust. Viies sõna, mida mõned teist pidid kaks korda lugema, on midagi uut.
Peaaegu kõik me oleme sündinud maailma, kus 1937. aastal algas „marihuaana“ keelustamine. Keelurežiim läheneb aga lõpule tänu uuele sõnale, mida hakkate kuulma üha sagedamini. See sõna on „kannabinoid“. Kannabinoidide olemus ja mõjud on selle raamatu keskmes, aga arvestage, et kirjutama asudes oli meie eesmärgiks „kanepiteemaline“ teos. Nagu mõned teist tõenäoliselt teavad, leidub maailmas palju väga häid kanepiteemalisi raamatuid. Vabaduse teema läbib neid punase niidina, nagu ka kanepitaime ravitoime. Samas kontekstis pole aga märgitud ega kirjeldatud fundamentaalset rolli, mida kannabinoidid elus etendavad. Jah, just nimelt elus. Nagu nelja ülaltoodud sõna ja kaasneva kultuurilise taaga puhul, nõuab kanepikeelupoliitika (ehk kannabinoidide keelustamise poliitika ehk elu keelustamise poliitika) käsitlemine selget väljendusviisi.
Aset on leidnud veel üks oluline muutus. Meil on nüüd president, kes võitis valimised, keskendudes muutustele – isegi sellistele muutustele, millesse saame uskuda.1 Ameerika Ühendriikide presidendi kohta kasutatakse inglise keeles eestähelühendit „POTUS“ (vt www.potus.com). Me usume, et muutuvate teaduslike tõendite valguses teeb praegune POTUS lõpu kanepikeelurežiimile – just nimelt, lõpp on lähedal ja üks selle põhjustest on järgmine: viimaseks aastaks, mil Ühendriike juhtis POTUS nr 42 ehk Bill Clinton, kasvas kanepiga seotud arreteerimiste hulk vähem kui 400 000-lt ligi 750 000-le. See tähendab, et POTUSe nr 42 valitsusajal vahistati kanepiseaduste rikkumise eest peaaegu viis miljonit USA kodanikku.
POTUSe nr 43 ehk George W. Bushi valitsusajal püsis kanepiseaduste rikkumiste eest aastas vahistatud inimeste hulk 2006. aastal 750 000 piires. 2007. ja 2008. aastal oli sääraseid arreteerimisi üle 800 000. See tähendab, et POTUSe nr 43 valitsusajal võeti kanepi eest kinni rohkem kui kuus miljonit inimest.
Nüüd aga tagasi Barack Obama ehk POTUSe nr 44 juurde. Kas olukorras, kas saab üha selgemaks, et kannabinoidid on üks looduse paremini varjatud saladustest, kujuneb tema valitsusaja pärandiks veelgi suurem hulk vahistamisi? Või teeb POTUS nr 44 lõpu hullu- meelsusele, mida kujutab endast miljonite inimeste vahistamine kanepiürdi omamise eest? Siia raamatusse koondatud kirjutised toetavad selle sõgeduse lõpetamist. Enamgi veel – materjalide kogumise ja raamatuks kirjutamise käigus saime teada, kui loomulikud ja olulised on kannabinoidid tegelikult inimese elus. Alguses oli meie projekti eesmärgiks raamat kanepist, kuid töö käigus muutus see raamatuks kannabinoididest – see on teaduslik ja veebiotsingute sooritamiseks vajalik termin, millega tähistatakse nii kanepitaimes kui ka inimese kehas leiduvaid kemikaale.
Esimene asi, mida me koos teada saime – meie esimene tõde – oli tõik, et absoluutselt kõik inimesed pruugivad kannabinoide. Me ei taha sellega öelda, et kõik inimesed suitsetavad kanepit, sugugi mitte. Tahame öelda, et kannabinoidid ja endokannabinoidsüsteem (EKS) moduleerivad teisi inimorganismis toimivaid süsteeme. See kehtib kõigi imetajate kohta. On tõestatud, et kannabinoidid kaitsevad ja ravivad teisi süsteeme ja elundkondi, näiteks lihaskonda, närvisüsteemi, immuunsüsteemi, suguelundkonda ja seedeelundkonda. Sisuliselt tähendab moduleerimine seda, et kannabinoidid aitavad organismi ülejäänud süsteemidel kohaneda muutuvate tingimustega.
Raamatu esimeses osas võtame vaatluse alla põhilised teaduslikud leiud ja kannabinoidide dünaamilise olemuse. Te saate teada, kuidas kannabinoidid inimest abistavad, ja hakkate mõistma, millega meil tuleb rinda pista – nimelt „marihuaana“ kasulikkuse kirjeldamisest johtuvate tunnetuslike ebakõladega. Kuid slängiterminid nagu marihuaana, savu, kivi, pops jne on kultuurilised tunnused ja olemuselt ebateaduslikud. Me ei ole „marihuaana“ ja muude selliste kultuuriliste terminite kasutamise vastu – meile on lihtsalt selgeks saanud, et sõnade „kanep“ ja „kannabinoidid“ kasutamine toob suurema mõtteselguse. Need on teaduslikud terminid, mitte slängisõnad. Me teame, et teil tekib küsimusi – meil endil tekkis ka –, ning see raamat pakub teile vastuseid või näitab kätte suuna, kuhu meid juhatavad teaduslikud tõendid. Ja me oleme kindlad, et sõltumata sellest, kas olete kanepisõber või keelustamise pooldaja, ootavad teid ees üllatused juba mõnda aega teada olnud teaduslike tõdede näol, mida meie kultuurilised keelemängud on seni aga varjanud.
Mõelgem – kas nüüd, kui möödunud on üle 70 aasta, poleks õige aeg midagi muuta ning tõde kanepitaime ja kannabinoidide kohta avalikustada? Tõde selle kohta, kuidas kannabinoidid aitavad keemiaravipatsientidel taastuda. Tõde selle kohta, kuidas kannabinoidid moduleerivad spordist saadavat heaolutunnet ja kehalist tegevust. Tõde selle kohta, kuidas kannabinoidid kaitsevad inimelu alget, emaüsas viljastatud munarakku. Või isegi tõde selle kohta, kuidas kanepimajanduse maksustamine ja reguleerimine on mõistlikum kui miljonite inimeste vahistamine iga uue presidendi valitsusajal – mis tirib päevavalgele teise, unustatud tõe: et kanepiga seotud arreteerimised hävitavad loendamatuid perekondi.
Igaüks, kes vähegi ajalugu tunneb, teab, et me pole esimesed väärarusaamade vastu võitlevad ameeriklased. Selleks, et oma tõde keele kaudu väljendada ja panna alus uuele „meeleolule ja keskkonnale“2, pöördusime esseekogu poole, mida tuntakse pealkirja all „Föderalistide dokumendid“ (The Federalist Papers). 1787. ja 1788. aastal kirjutasid James Madison, John Jay ja Alexander Hamilton kolme peale kokku 85 esseed USA põhiseaduse toetuseks. Kuulsa Rooma vabariiklase