nõuandeid ja manustasin nende määratud farmatseutilisi ravimeid. Haiguse sümptomite ohjeldamise nimel võtsin üht ravimit teise järel, samas kui mind ikka ja jälle kimbutasid üha uued luupainajalikud kõrvalnähud. Sellepärast kutsutaksegi mind kannatlikuks patsiendiks – ma olen määratud kannatama ja kui olen piisavalt kannatlik, saavad mulle osaks leevendus ja parem elukvaliteet.
Ülikooli ajal suitsetasin seda, mida me toona „marihuaanaks“ nimetasime, tööle asudes jätsin selle täielikult maha. 1998. aastal suitsetasin seda pärast mitme nurjunud ravimikombinatsiooni läbiproovimist meditsiinilistel põhjustel uuesti. Panin tähele, et see leevendas mu jalgade spastilisust. Hulgiskleroos paneb närvid tõrkuma, mis väljendub jalgade tõmblustes. Kanepis sisalduvad kannabinoidid leevendasid seda probleemi, aidates samas üle saada korduvatest unetusehoogudest.
Aga alles siis, kui hakkasin 2004. aastal sööma kanepiküpsetisi, märkasin täiendavaid hüvesid. Sain parema kontrolli oma põie üle ning surinad ja halvav valu – hulgiskleroosi lakkamatud sümptomid – vaibusid.
Avastasin ka, et endokannabinoidsüsteemi aktiveerimine küpsetistega muutis mind rahulikumaks. Näiteks hoidsid kannabinoidid ära närvisüsteemi ülekoormuse lärmakates ja rahvarikastes paikades. Reeglina hakkasid mu närvid sellistes oludes üle reageerima ja mu keha tabas n-ö krahh, mis sageli väljendus värinatena. Teatud mõttes on see sarnane arvuti kokkujooksmisega. Arvuti võib jälle töökorda viia väljalülitamine, mina otsisin oma süsteemi „taaskäivitamiseks“ pimeda, vaikse ja rahuliku koha. Need „kokkujooksmised“ polnud mitte ainult valulised, vaid kiirendasid ka haiguse kulgu, nii et ma sõna otseses mõttes tundsin, kuidas mu närvid läbi põlevad.
Elu hulgiskleroosipatsiendina on õpetanud mulle vastupidavust. Tänu kanepile saan ma märkimisväärselt paremini sirgelt seista ja ringi kõndida. Mul on parem tasakaal ja kõndides suudan jalga jala ette tõsta. Ilma selle ravimita pean enamasti toetuma jalutusraamile ja ülakehaga ettepoole viskuma, krampitõmbunud jalad kasutult järel lohisemas. Kanepi abiga saan parematel päevadel kõndida – kand ja varvas, kand ja varvas. Suudan püsti seistes jalgu lõdvestada. Suudan reipal sammul korteris ringi liikuda. Kui ilma kanepita liigun nagu raudrüüsse pakitud plekkmees, siis kanepi abil suudan oma keha paremini valitseda.
Vahest kõige olulisem on asjaolu, et sestpeale, kui hakkasin manustama kanepiküpsetisi, on kadunud depressioon. Depressioon teeb hulgiskleroosi hullemaks, koormates niigi kurnatud immuunsüsteemi ülemäärase stressiga. Meie immuunsüsteemi seisund mõjutab kesk- ja perifeerset närvisüsteemi. Nagu isolatsioonikiht ümber elektrijuhtme, ümbritseb ja kaitseb meie närvikiude rasvkude, mida nimetatakse müeliiniks. Müeliin aitab närvikiududel elektrilisi impulsse juhtida. Hulgiskleroosi puhul on müeliin mitmest kohast kadunud ja asendunud armkoega. Seda protsessi nimetataksegi skleroosiks ehk kõvastuseks või tihkestumiseks. Kui müeliinikiht kahjustub, ei suuda närvid enam korralikult elektriimpulsse juhtida. Sellest tulenevadki mitmed hulgiskleroosi sümptomid. Viimase aja teadusuuringud on näidanud, et endokannabinoidsüsteem aitab müeliinil taastuda – seda protsessi nimetatakse remüelinisatsiooniks. Küllap ma tänu sellele olengi vähem masendunud.
Oma teekonnal olen kannatlikkuse kohta mõndagi õppinud. Ehkki meie riigi seadused teevad selle ravimi ebaseaduslikuks ja selle soetamise keeruliseks, ootan ma kannatlikult, et saaksin kunagi hankida kanepit sama lihtsalt kui farmatseutilisi ravimeid, millel mu hulgi- skleroosi leevendada ei õnnestunud.
Ma tahaksin, et te hoomaksite minu loos avastamis- ja paranemisrõõmu. Kõik lood ei ole nii rõõmsad. Enne mind on paljud patsiendid kannatanud kanepikeeluseaduste tagajärgede all; paljud on surnud ja paljud surevad edaspidigi. Kuni me seaduste muutumist ootame, lohistatakse patsiente läbi kohtusüsteemi ja neile keelatakse vajalikku ravimit. Üks märkimisväärne näide on Jonathan Magbie, 24-aastane noormees, kes suri 2004. aastal Washingtoni vanglas. Talle määrati kümnepäevane vabadusekaotus, kuna ütles kohtunikule, et ei kavatse kannabinoidide pruukimist lõpetada. Magbiel oli kõigi jäsemete halvatus ja ta tarvitas kanepit selle valuliste sümptomite leevendamiseks. Nelja-aastaselt jäi ta koolibussist väljudes purjus juhi roolitud auto alla. Õnnetus röövis Magbielt kaelast allpool liikumisvõime, pärssides kasvu ja sundides ta eluks ajaks ratastooli.
Kohus oleks pidanud eeskätt arvestama Magbie tervisega. Magbie ei saanud liikuda ilma lõua abil juhitava ratastoolita ning ta vajas öösiti trahheotoomiatoru, südamestimulaatorit ja hingamisaparaati. Kuna kongi hingamisaparaati ei lubatud, tekkis tal kopsupõletik. Ta suutis kõnelda vaid sosinal ning vanglaametnike tähelepanu äratamiseks tuli tal ratastooliga kongi sisseseadet rammida. Magbie käitumine ilmselt ärritas valvureid, mistõttu pandi ta luku taha haiglaosakonda, kus puudus paanikanupp. Vaatama mindi teda alles järgmisel hommikul, kui ta oli juba surnud.
Kui Magbie üksi vangikongis suri, oli möödunud tükk aega päevast, mil teda pildistati koos Ronald Reaganiga, kes oli POTUS nr 40. Me vajame oma poliitilistelt liidritelt midagi palju enamat kui hea-tuju-pilte, meil on vaja uusi kanepiseadusi. Ma kardan päeva, mil mind vahistatakse ja mul keelatakse tarvitada oma ravimit. Ükski kannatlik inimene ei peaks taluma sellist ebaõiglust – eriti mitte õigluse nimel.
Publius
(2010)
Otsinguterminid
Kannabinoidid, müeliin ja remüelinisatsioon (cannabinoids, myelin and remyelination); kannabinoidid ja valu (cannabinoids and pain); Jonathan Magbie, Colbert King ja Reagan; ravikanep Columbia ringkonnas 1998. aastast tänaseni (1998–present DC medical cannabis); Dale Gieringer.
Uurimused ja valitud allikad
2011: The Exile Nation Project: Charles Shaw’ dokumentaalfilm, ExileNation.org.
2010: P. Tyagi jt, Functional role of cannabinoid receptors in urinary bladder, Indian Journal of Urology, jaanuar–märts 2010:26(1):26–35.
2009: 9. detsembril lubas USA kongress Columbia ringkonnal hakata rakendama 1998. aasta ravikanepiseadust; Magbie suri 2004.
2009: P. Anand jt, Targeting CB2 receptors and the endocannabinoid system for the treatment of pain, Brain Research Review, aprill 2009:60(1):255–66.
2008: A. Arevalo-Martin jt, CB2 cannabinoid receptors as an emerging target for demyelinating diseases: from neuroimmune interactions to cell replacement strategies, British Journal of Pharmacology, jaanuar 2008:153(2):216–25.
2006: A. Hohmann ja R. Suplita, Endocannabinoid mechanisms of pain modulation, American Association of Pharmaceutical Scientists, november 2006:8(4):E693–E708.
2005: C. King, A searing portrait of abuse, Washington Post, 26. november 2005.
2003: A. Arevalo-Martin jt, Therapeutic action of cannabinoids in a murine model of multiple sclerosis, Neuroscience, aprill 2003:23(7):2511–6.
9
Jah, magada! Võib-olla undki näha
Arstid ja luuletajad on ühel nõul, et magamisel ja unenägudel on tervise seisukohast tähtis roll. Lihtne loogika näitab, et need on inimeksistentsi kogemise põhialus. Seda kinnitavad uuringud, mis näitavad, et uni vähendab stressi, parandab ärksust ja mälu, aitab organismi tervendada ja taastab värske vaimu.
Meie „ööpäevaringsuse kultuur“, mis teeb aja mahavõtmise ja puhkamise keeruliseks, häirib meie une-ärkveloleku tsükli loomulikke rütme. See tekitab palju unehäireid. Suurem osa tavalistest unerohtudest, olgu need retsepti- või käsimüügiravimid, tekitab mitmeid probleeme. Mõned lihtsalt ei mõju, teised aga tekitavad sõltuvust. Seda sellepärast, et need n-ö tulistavad märgist mööda. Need pole kannabinoidipõhised ega aktiveeri organismi „sisseehitatud“ unerohtu, endokannabinoidsüsteemi.
„Oo, uni, magus uni,
sa põetaja, kuis kohutasin sind,
et sa ei taha sulgeda mu lauge
ning unustust mu meeltele ei laota?“ 11
Siit king pigistabki. Loodus