CONTRA
CONTRAMUTTER – 10. LEND
Kodanik Margus Konnula teenis aega Eesti Piirivalves 25.03.93-24.04.94. (sh. kuni 4.06. Remniku Õppekeskuses, edaspidi Piusa kordonis)
Järgnevad luuletused on kirjutatud mitte üksnes SELLE ajal, vaid ka SELLEST enesest.
Esimene luuletus on sellepärast esimene luuletus, et ta on esimene luuletus, mille ma Remnikul kirjutasin.
REMNIKU
TABATI MIND ÕHTUPALVEL
Tabati mind õhtupalvel
metsas katlamaja taga
kõlas käsklus „Püsti! Valvel!“
otsi kiiresti üks „Magna“
vastasin – kui hästi palud
jumal saadab mõned plokid
kui sa ainult transportkulud
oma taskust kinni plekid
KORISTAJA
kas peetakse mind koristaja eest
et pidevalt neid põrandaid siin küürin
oh ei ma hoopis mängin peremeest
kui lõpetan need ruumid välja üürin
on leitud juba korralik klient
ja nimelt – Eesti Piirivalveamet
peaks pudenema päris kõva sent
mind peagi katab kuld ja siid ja samet
REMNIKU DISCO
disko käib on puudu viin ja naised
jääb magamiseks tunnike reservist
siin valitsevad tunded isamaised
sest kõht on täis Eesti seakonservist
me unerahu kaitsmas tunnimehed
ei näe me und liig tumemustast värvist
me endast kujutame ühiskonna ehet
nii arvab majorgi kui ütleme tal – Tervist!
ÕPPEKLASS
ma kirjutan et väljas sajab vihma
ja nõnda mõnus istuda on klassis
ma lõdvemaks ei lase püksirihma
sest niimoodi ju noorele ei passiks
kõik magavad ei tea kas undki näevad
nad magavad sest niimoodi on kästud
ja täpselt nõnda mööduvad kõik päevad
vaid öösiti ehk põrandaid saab pestud
mul pole aga öö ei päeva vahet
vaid ringi lasen nagu auruvedur
mis nõuab pisut tugevdatud tahet
kuid seda omab iga õige sõdur
KUI KORD SEE SAAB LÄBI…
ärkan hommikul teen vaikselt silmad lahti
voodist ronimiseks kulub veerandtund
kuigi tunnimees ei peagi postil vahti
mitte miski ei saand segada mu und
rivikorras võtan enda järgi sappa
ees mind ootab hommikune söök
ammu kadunud on mõte rohkem tappa
anda vaenlasele purustavaim löök
ja ei enam kuuest kaheksani
ei tee ülemused kasvatamistööd
ise juba päeval paika panin
kuidas veedan järjekordset ööd
EESTI SIBER
ei ole väravatel taba – lahti tee
ei takistata sind ei hüüta – Jätta!
kui soovid kaduda võid üle Peipsi vee
kuid karta on et poolel teel jääd hätta
ei ole vaja et sa poeksid läbi prao
ei takista ka okastraadi kõrgus
see Eesti Siber keegi siit ei kao
ta asub lihtsalt liiga pärapõrgus
võid põgeneda kauaks sa ei jää
ei Rooma vii kõik teed vaid Remnikule
ja suurest rõõmust viimaks karjatad – Kui hää!
Sest tabad armsa teise maja tule
ja enam sind ei kutsu pime öö
on armsaks muutund raudse voodi ragin
ja lausa kutsumas sind rivikord ja töö
ja päevaplaani järgi seatud sagin
ÜLEM KORRALDUSE TEGI
ülem korralduse tegi
magada vaid püstijalu
ära aja voodit segi
see võib maksta sulle elu
maha lasta igaüks kes
astub sammu voodi poole
need kes lühikestes pükstes
võivad kasutada toole
ÜLEMUSED MAGAVAD
ülemused magavad
see on nende päevatöö
unes nähtut jagavad
noortega siis terve öö
sellest kas on uni hea
sõltub absoluutselt kõik
kas sul otsast langeb pea
või sind ootab tordilõik
REMNIKU SUUR ISA
seis muutunud on sellest päevast saadik
kui teisel kompaniil on oma automaadid
ja Tsingatsguk on Remniku Suur Isa
ei teised kompaniid saa sööklas toidulisa
kui keegi astub sammu köögi poole
ta suunas lendab laudu lendab toole
ja kui ei loobutagi agressiivsest laadist
siis asjad paika paneb valang automaadist
KORD VALVEL SEISTES
kord valvel seistes
tekkis häda suur
ei tulnud kuskilt käsklust – Kohendada!
jäi ära tavaline protseduur
ma lasin asjal minna loomulikku rada
ja lihtsalt hetkeks lõdvestasin end
ning kohe oli kadund liigne raskus
nii kergeks muutusin et enam mind
ei suutnud häirida ka sitajunnid taskus
EI KESTA MISKI IGAVESTI
küll neegridki kord saavad vabaduse
mis sest kui selleks mööduvadki aastad
siis keegi enam suhu neil ei kuse
ja läikima nad võivad lüüa saapad
sest sita sisse enam neid ei aeta
teeb tööd kõik ära selleks loodud masin
nüüd metsa võivad