rjutusi lapse lugemisoskuse edendamiseks
SISSEJUHATUS
See raamat on mõeldud lastele, kel ees eelkool või esimene klass, ja täiskasvanuile, kes tahavad nende lastega tegelda. Eeldan, et laps, kes hakkab raamatuga tööle, oskab juba lugeda lihtsamaid tekste ning mõistab kirjutada tähti ja lihtsamaid sõnu.
Järjest rohkem kurdetakse, et laps õpib küll kiiresti lugema, kuid ei saa loetud tekstist aru, ei oska lugeda eesmärgikeskselt. Seepärast on oluline õpetada last vaatama teksti kui teabeallikat, nägema seda mitme nurga alt ja saama aru teksti mõttest. Samuti tuleb õppida loetut reaalse eluga siduma. Tähtis on, et laps ei õpiks ainult toredaid jutukesi, vaid oleks valmis lugema ja mõistma ka mitmesuguseid tarbetekste, näiteks juhiseid, eeskirju, toiduretsepte ja muud seesugust.
Internetiühiskonnas on tekstide vahel palju haake, viited viivad järjest uute tekstideni. Niisiis on tekstidevahelised seosed tähtsamad kui iial enne, nagu ka nende seoste loomise õpetamine. Palju harjutusi analüüsivadki kaht teksti koos, lasevad ammutada teavet mõlemast ja saadut üldistada. Samuti on tekstide juures lisaharjutusi, kus laps kulgeb ühelt ülesandelt teisele.
Üleilmastuval ajal on eesti keele aktiivsõnavara murettegevalt vähenemas. Järelikult peaks õpetama sedagi, et tähtedest saab moodustada oi kui palju sõnu – ja et kõik need sõnad on meie emakeel. Keel muutub ja koos keelega meie omatunnetus ehk identiteet. Juuri ei tohi unustada ja minevikku tuleb mäletada. Sel põhjusel lisasin raamatusse ka mõned palad C. R. Jakobsoni omaaegsest kultuslugemikust, samuti ühe murdeteksti. Alushariduse raamõppekava sisu kinnitab koduloo ja rahvakultuuri, sh rahvaluule olulisust lapse õpetamisel. Nii on ülesannetes kasutatud vanasõnu, mõistatusi, liisusalme jms. Ja mitte ainult vanu, vaid ka uusi, meie praegusest elust tuletatuid. Raamatu vaatepunkt on keskkondlik, palju räägitakse loodusest ja inimsuhetest.
Olen mitmes kirjutises rõhutanud, et laste akadeemiline intelligentsus järjest tõuseb, aga emotsionaalne langeb. Mida selle suhtes ette võtta? Laps peaks õppima empaatiavõimet, samastumisoskust, võimet kujutleda end kellegi teisena. Ta peaks suutma lugeda häält muutes – oskus ilmekalt lugeda on koolis suur pluss.
Lisaks jutustavatele ja dialoogi vormis tekstidele on raamatus ka salme ja tähemänge. Tähemängud õpetavad nägema tähti kui märke ning sõnu kui loogilisi süsteeme.
Metoodiliselt eeldaks, et raamatuga tegelevad laps ja keegi, kes on temast targem, tinglikult täiskasvanu. Tema hooleks jääb selgitada sõnu ja mõisteid, juhul kui laps ei oska neid veel otsida teabeteostest või võrgust. Tekstides on kasutatud nii suuri kui ka väikesi tähti. See lubab tegutseda erineva lugemisoskusega lastel. Loomulikult võib väiketähti tundev laps lugeda ka suurte tähtedega kirjutatut. Juhised on väiketähelised, kuivõrd laps töötab koos aitajaga.
Iga ülesande raskusaste on tähistatud märgiga
Kirjutasin seda raamatut rõõmuga ja mul oli huvitav. Loodan väga, et ka noor kasutaja ning tema kaaslane saavad siit toredaid elamusi.
EESMÄRGIKOHASED LUGEMISHARJUTUSED
Laps õpib leidma sõnadest tähti, silbitama, lugema häälikuid õigesti. Ta õpib tundma jutustavaid, küsi- ja hüüdlauseid, tutvub komaga ja jutumärkidega. Ülesanded treenivad nii lugemis- kui ka kirjutamisoskust. Laps õpib küsimuste kaudu teksti mõistma, arendab edasi selle mõtet ja õpib aru saama juhistest. Lisaks arendavad harjutused tekstidevaheliste seoste mõistmist, ilmekat lugemist (kahekõned) ja sõnadeta suhtlemist (liigutused).
1. PIKK JA LÜHIKE HÄÄLIK
Häälda sõnu kaht moodi. Jälgi, kuidas hääldus muutub. Tee sõnadega lauseid nii, et üks sõna oleks kahes eri tähenduses. Kumma sõna peal on võimalik „rippuda“ – hääldada võimalikult pikalt?
VILJA, KAMMI, LINNU, RINGI, TONNI, PALLI, HELLA, LAEVA, LAULU, ARVE
LISAÜLESANNE
• Kirjuta sõnad tähestiku järjekorras.
2. HÄÄLIKU PIKKUS MUUTUB
Leia, mitmendas silbis häälik pikeneb. Ütle, mis häälik see on. Selgita, mis asjad või olevused paari on pandud.
SABA – SAABAS
VINEER – VIINER
KANNEL – KANEEL
METSAKOOL – METSAKOLL
KÜSIMUS
• Kas häälik mõnes sõnas ka lüheneb? Kui jah, siis millises silbis?
3. VIGASED SÕNAD
Leia kirjavead. Igas reas on üks viga.
ILUSA KOTTI, VÕÕRAS MEES, HALL RÄTT
KADE MEEL, KAKS KÄT, MEHINE POISS
TOBE NALI, VÄIKE LILL, ÜLAS MÕTE
ARG HIIR, PRUN KING, HELE KIIR
KÜSIMUSED
• Millised sõnapaarid rääkisid inimestest?
• Millised rääkisid elusolenditest?
4. LÜKKA SÕNAD LÜNKA!
Täida lüngad.
NÄIDE
KABI – … – KAPPI. Lünka sobib sõna KAPI.
Seega KABI – KAPI – KAPPI.
SAGE – SAKI – …
NABA – … – NAPPA
… – LAKI – LAKKI
SUGA – … – SUKKA
… – KOTA – KOTTA
KUBU – KUPU – …
LISAÜLESANNE
• Tee kõigi sõnadega lauseid. Pane laused kirja.
5. HÄÄLIKU PEENENEMINE
Loe ja häälda õigesti.
PATS, PATS, ASTUS PART MÖÖDA PURRET. PURDEL ON LAUD LAHTI. ANETEL ON ILUS PATS. KAS SEE ON KING VÕI KOTT? JÕULUVANA KOTT ON KINKE TÄIS. PALUN ANNA PANN! MANNI TAHAB MANNAPUTRU. SELLE PALLI VÕIB ÄRA VISATA. ÄRA PANE TALLEKEST TALLI! ISSI, KASSA ON SEAL! PUURAIDUR TEAB, ET KUIDAS PALK, NÕNDA PALK: SUURE PALGI EEST SAAB SUURE PALGA.
KÜSIMUSED
• Mis võib juhtuda, kui purdel on laud lahti?
• Millal võiks palli ära visata?
• Miks tallekest talli ei panda?
LISAÜLESANNE
• Loe viimast lauset ainult kuni koolonini. Häälda sõna palk erineval moel. Kuidas muutub lause sisu?
6. PEENIKE VAHE
A
Ütle,