Saladus peitub tundes. Neville Goddard

>Saladus peitub tundes

      Eessõna

      SEE raamat räägib soovide täideviimise kunstist. Siinkirjutatu annab juhised nähtava maailma loomiseks. Raamat on küll väike, kuid sisutihe. Siin sees on varandus, selgelt kirjeldatud tee oma unistuste elluviimiseks.

      Kui kedagi oleks võimalik veenda kaalutletud argumentide ja üksikasjalike näidetega, oleks see raamat mõõtmetelt kordi suurem. See ei ole tavaliselt võimalik, kuid sellegipoolest niimoodi, kirjalike seisukohtade või argumentide abil ja otsusega viivitades saab alati öelda, et autor oli ebaaus või eksiteel ja seetõttu pole tema andmed usaldusväärsed. Seepärast olen ma tahtlikult vahele jätnud kõik argumendid ja kirjeldused ning lihtsalt esitanud avatud meelega lugejale ülesande proovida ise selles raamatus ära toodud teadvuse seaduse toimimist. Isiklik edu osutub palju veenvamaks kui kõik raamatud kokku, mis sellel teemal võiks kirjutada.

      NEVILLE

      1. peatükk

      Saladus peitub tundes − seadus ja selle toimimine

      SEE maailm ja kõik selles olev on inimteadvuse materialiseerunud väljendus. Teadvus on kogu maailma põhjus ja samas ka sisu.

      Seega, kui tahame avastada loomise saladust, peame pöörduma teadvuse poole.

      Teadmised teadvuse seadusest ja selle kasutamise toimeviisidest võimaldavad sul saavutada kõike, mida elus soovid.

      Selle seaduse toimivate teadmistega varustatult võid sa luua ideaalse maailma ja seda hoida.

      Teadvus on mitte ainult kujundlikult, vaid ka tegelikult üks ja ainus reaalsus. Selguse mõttes võib seda võrrelda vooluga, mis on jagatud kaheks – teadlikuks ja alateadlikuks. Teadvuse seadusega targalt ümber käimiseks on vaja mõista teadliku ja alateadliku mõistuse omavahelist suhet.

      Teadvustunud mõistus on isiklik ja valiv – alateadvus aga umbisiklik ning valimatu. Teadlik mõistus tegeleb tulemusega – alateadlik loomisega. Need kaks on teadvuse mehelik ja naiselik pool. Teadlik mõistus on meessoost, alateadlik naissoost.

      Teadlik mõistus genereerib ideid ja saadab need alateadvusse, alateadvus võtab ideed vastu ja annab neile vormi ning väljenduse.

      Selle seaduse järgi – alustades idee loomisest ja seejärel selle alateadvusse sisendamisest – tuleneb kõik teadvusest; ja sellise järjestuseta poleks tehtud midagi, mis on tehtud.

      Teadlik mõistus mõjutab alateadvust, samas kui viimane väljendab kõike temasse sisendatut.

      Alateadvus ei loo ideid, kuid võtab tõena omaks need, mida teadlik mõistus tõesena tunneb. Alateadlik mõistus kehastab vastuvõetud ideed ainult temale teadaoleval viisil.

      Seetõttu on inimesel, kellel on võime kujutleda ja tunda ning vabadus valida mõtteid, mida mõelda – kontroll loomise üle. Kontroll alateadvuse üle saavutatakse mõtete ja tunnete kontrollimise kaudu.

      Loomise mehhanism on peidetud väga sügavale alateadvusse – loomingu üsasse, naiselikku külge.

      Alateadvus ületab põhjuse ja on põhjustajast sõltumatu. Esimene vaatleb tunnet kui endas eksisteerivat tõsiasja ja jätkab selle eeldusega tunde väljendamist. Loomise protsess algab ideega ja selle (loomise) tsükkel kulgeb edasi tundena, päädides sooviga väljenduda.