Põnevad lood vanast Tallinnast. Jaak Juske

ion>

      Jaak Juske

       Põnevad lood vanast Tallinnast

      © Randvelt Kirjastus ja Jaak Juske, 2019

      © Illustratsioonid Merilyn Anvelt

      Toimetaja: Silvia Pärmann

      Korrektuur: Sven Saun

      Kujundus: Villu Koskaru

      ISBN 978-9949-9874-8-1

      e-ISBN 9789949740611

      www.raamatukirjastus.eu

      Trükitud OÜ Greif trükikojas

      Kasutatud allikad:

      Jüri Kuuskemaa „Vana Tallinna pärimused ja tõsilood”

      Tallinna entsüklopeedia I ja II osa

      Raamatu tekstid on osaliselt varem ilmunud Jaak Juske raamatus

      „100 põnevat lugu Tallinnast”, blogis jaakjuske.blogspot, samuti Delfis,

      Maalehes ja ajakirjas Hea Laps ilmunud Jaak Juske artiklites.

      Vanade lugude linn

      Tallinn on väga vana linn. 2019. aasta juuni keskel külastas Tallinna Taani kuninganna Margrethe II, et tähistada linna esmamainimise ja sellega seotud Taani Dannebrogi lipu sünnilegendi 800. aastapäeva.

      Inimesed on siinkandis elanud aga veelgi kauem. 2008. aastal tehti Vabaduse väljakul arheoloogilisi kaevamisi ja satuti tänase suure infoekraani kandis enam kui 5000 aastat vanale kiviaja inimeste peatuspaigale. Toona oli nüüdse Vabaduse väljaku kohal merepiir.

      Keskaegne linn sai Tallinnast aga tõesti alles pärast Taani kuninga vallutust kaheksa sajandit tagasi. Tegelikult jagunes tänane Tallinn toona kaheks võimukeskuseks, kes tihti omavahel tülis olid. All-linna juhtisid Saksamaal asuvalt hansalinnalt Lüübekilt saadud linnaõiguse kohaselt raehärradena Suurgildi kuuluvad abielus kaupmehed. Väiksemas ülalinnas Toompeal asus aga maaisanda loss, eraldi piirkonnana ka kohalike aadlike ja piiskopi elamised. Nii jagunes Toompea vastavalt väikeseks ja suureks linnuseks.

      Ajapikku ümbritseti Tallinn üle kahe kilomeetri pika, rohkete tornide ja väravatega kivist kaitsemüüriga, mis kaitsesid linna edukalt ning on tänagi valdavalt alles. Peaaegu täielikult on aga lammutatud omal ajal kiiresti kasvanud linna arengule ette jäänud keskaegsed linnaväravad. Säilinud on terviklikult vaid Lühikese ja Pika jala väravatornid, mis omal ajal all-linna ja Toompead eraldasid. Alles on ka kaks väravatorni omaaegsest veelgi suuremast Viru värava kompleksist. Samuti osa sadamasse viinud linna peaväravast Suurest Rannaväravast Paksu Margareeta nime kandva võimsa vana suurtükitorni juures.

      Kivist linnamüüri rajamine oli väga suur ja kallis ettevõtmine. Seejuures ei ehitatud müüri mitte korraga valmis, vaid laoti ajapikku paksemaks ja kõrgemaks, seda ligi 300 aasta vältel. Omaette müür ehitati ka all-linna ja Toompea vahele. Niivõrd teravad olid kahe kantsi suhted. Muide, eraldi madalam tornidega ringmüür oli ka ümber Toompea. Sellest on aga väga vähe säilinud.

      1561. aastal alanud Rootsi kuningavõimu ajaks olid aga piiramisrelvad ehk suurtükid muutunud juba niivõrd tõhusaks, et linn tuli ümbritseda võimsate muldkindlustuste bastionitega. Veel vähem kui 200 aasta eest oli ümber vanalinna täiesti teistsugune maastik, nagu on tänini säilinud Snelli pargis – vallid ja vallikraav. Kolm kõige suuremat bastioni on aga nüüdki vanalinna piiridel alles. Teame neid Harjuvärava-, Linda- ja Rannaväravamäena. Ülejäänud muldkindlustused likvideeriti suures osas 19. sajandi teises pooles, kui Tallinn enam kindluslinn polnud. Just siis kujunesid vanalinna ümbritsevad puiesteed ja väljakud.