mg_img_a81552e7-0031-5080-bc5d-fde5c1a4710b.png" alt=""/>
1
2
Copyright © 2017 Gunter Pauli
Ühtki selle raamatu osa ei ole lubatud ilma autori kirjaliku loata kasutada ega graafi-lisel, elektroonilisel, mehaanilisel või mõnel muul viisil reprodutseerida, välja arvatud lühikeste tsitaatidena ja koos korrakohaste viidetega artiklites ja ülevaadetes.
Originaali tiitel: Gunter Pauli “The Blue Economy 3.0: The marriage of science, innova-tion and entrepreneurship creates a new business model that transforms society.“
Tõlkija: Vahur Lokk
Keeletoimetajad: Marika Makarova, Signe Kalberg
Kujundaja: Ain Kuuseok
Eestikeelne esmatrükk 2018, juurdetrükk 2018
Kirjastaja Lilleoru Keskus OÜ
www.lilleoru.ee
ISBN 978-9949-9060-8-6
e-Pub 978-9916-609-17-0
Trükitud PrintBest trükikojas, taaskasutatud paberile Cyclus Offset.
3
Eessõna eestikeelsele väljaandele ..............................................4
Sissejuhatus sinisesse majandusse 3.0 ........................................7
1. peatükk: Sinise majanduse põhialused ..............................10
2. peatükk: Ärimudeli arendamine ........................................64
3. peatükk: Kuidas õppida looduse geniaalsusest ..................77
4. peatükk: Ökosüsteemide matkimise juhtumid elust
enesest ...............................................................100
5. peatükk: Muudame mängureegleid ..................................121
6. peatükk: Looduse MBA (Master of Brilliant Adaptations,
imeliste kohanemiste magister) ..........................145
7. peatükk: Kuidas eetika kalapüügi ümber tegi ...................163
8. peatükk: Jäätmetest valguks .............................................169
9. peatükk: Siidi uus tulevik .................................................189
10. peatükk: Võimsast väetini ...............................................204
11. peatükk: Võimaluste vikerkaar .........................................232
12. peatükk: Ökosüsteemne lähenemine energiale ..................251
13. peatükk: Uudne lähenemine kaevandamisele ...................279
14. peatükk: Voogude otsimine ..............................................303
Järelsõna ..........................................................................342
50 raamatut, mis on kujundanud minu kestlikku
maailmavaadet ..................................................345
Sajad mõistujutud, mis selgitavad lastele sinise
majanduse olemust ............................................350
Sisukord
4
Eessõna eestikeelsele väljaandele
Kui müür langes ja Balti riigid end esimestena Nõukogude Liidust sõltumatuks kuulutasid, levis laialt veendumus, et see toob kaasa “rahu dividendi“. Mõlemad pooled investeerisid kaitse eesmärki-del miljardeid eurosid, mis on põhimõtteliselt mittetootlik inves-teering, sest ükski poliitik ei tunnista, et varustus on hangitud kasutamiseks. Tõsiasi on, et majanduse mootorit ei saanud sellest dividendist kunagi. Samal ajal tõi kasvav teadlikkus keskkonna allakäigust idas ja läänes kaasa laialdase ootuse, et kestliku arengu poole liikumiseks tekib rohkem ressursse. Kolm aasta-kümmet hiljem tuleb kahetsusega tõdeda, et peamiste statistiliste näitajatega väljendatud kõige tähtsamates parameetrites pole kannapööret toimunud. Eesti ei ole nende trendide osas erand. Sõjalised kulutused on suured ning keskkond põlevkivi kaevan-damisest, valimatust metsade ekspluateerimisest, kvoodipõhisest ülepüügist ning üksikute jõukate turistide lõbustamiseks taime- ja loomariiki hävitavast turismist tingituna endiselt suure surve all – need on probleemidest vaid mõned.
Kui esitatakse põhjendatud kaebusi jätkuvate keskkonnaka-tastroofide kohta ja avaldatakse olulist teavet – näiteks Eesti ini-marengu aruanne, mis dokumenteerib teravas vormis negatiivseid trende –, osutan alati, et ehkki andmed ja teadlikkus on tähtsad ja vajalikud, siis strateegiate muutmiseks ja uute, edasiviivate lahenduste leidmiseks ainult neist ei piisa. Vaja on säilitada avatud mõtteviis, uurida võimalusi ja tagada, et me leiame niisugused algatuste portfellid, mida saaksime trendide muutmiseks ühes-koos kasutada. Viimase 25 aasta jooksul oleme edukalt taastanud troopikavöötme vihmametsi, ehkki spetsialistid pidasid seda või-matuks. Las Gaviotases alustasime laastatud maast ja taastasime
Eessõna eestikeelsele väljaandele
5
kogukonnad, kellel pole täna mitte üksnes lopsakas mets, vaid ka täielik tööhõive ja konkurentsivõimeline tootmine, mis globalisee-rumise ajastul “poleks pidanud ellu jääma“. Me saime hakkama vastupidisega – rajasime uued tööstused. Me avastame võimalusi ja otsime inspiratsiooni projektidest, mis suutsid ja suudavad muuta kogukondade ajaloo käiku.
Tean