>
Originaali tiitel:
Dr. Andrew Moulden: Every Vaccine Produces Harm
Originaali kirjastaja:
Sophia Media
Dr Andrew Moulden: iga vaktsiin põhjustab kahju
John P. Thomas
Tõlkija: Eve Roos
Toimetaja: Kristina Pehkinen
Kujundaja: Andre Peek
Kõik õigused kuuluvad Sophia Mediale.
Eesti keeles välja andnud Vaktsiinikahjustusega
Laste Vanemate Ühing.
ISBN 978-9949-01-340-1 (epub)
1. peatükk
Kas teil või teie lapsel on
vaktsiinikahjustus?
Ma usun, et kõik meist on kuulnud, mis häält teeb nuttev beebi. Tavaliselt väljendab nutt lihtsat vajadust nagu tühi kõht või täitunud mähe. Ehk on tarvis hoopis pärast söömist krooksu lasta… või vajab beebi parasjagu kallistusi ja lähedust.
Ent tänapäeva lastel on veel üks nutt, mis on tavapärasest üpris erinev. Te pole seda võib-olla kuulnud või kui ka olete, pole seda ehk ära tundnud. See on erakordselt vali kiljuv nutt. Kiljuv, kõrvu ja aju läbistav nutt, mis kõlab umbes nii, nagu keegi üritaks beebi sisikonda välja lõigata või tema nahka maha nülgida.
See pole tavaline nutt, mida vanem saab lihtsate võtetega leevendada. See on lapse moodus paluda abi ja kaitset – ning see annab aimu, et midagi on väga valesti. Tegemist on lapse kehas toimuva kontrollimatu terrori ja valu heliga.
Sellise nutu põhjuseks on tavaliselt vaktsiini kõrvaltoime. Kui olete juba kord seda kisa kuulnud, ei rahune teie süda enam kunagi, sest mõistate, et midagi on kohutavalt valesti ja te ei saa seda pelgalt mähkmevahetuse või piima andmisega parandada.
See raamat keskendub vaktsiinikahjustustele ja vaktsineerimisest tingitud haigustest paranemisele. Esimene peatükk aitab teil oma lastel või iseendal, sõpradel ja perekonnaliikmetel vaktsiinikahjustuse sümptomeid tuvastada. Järgnevad peatükid pakuvad mitmesuguseid võimalusi tulekahju kustutamiseks, mida vaktsiinid ja teised mürgid on põhjustanud. Kõige suurem oht vaktsiinikahjustuse tekkeks on lastel, kuna 18. eluaastaks on nad saanud 69 vaktsiinidoosi[1.].
1 Eestis on lapsed 18. eluaastaks saanud 44 vaktsiinidoosi (Toimetaja märkus) [ ↵ ]
Vaktsiini kõrvaltoimed EI OLE
normaalne elu osa
Vaktsiinidel on mitmesuguseid kõrvaltoimeid, ent kui te pole õppinud neid ära tundma, on lihtne neid mitte märgata või eeldada, et sellised need tänapäeva lapsed juba kord on.
Kusjuures see on ka üks suurimaid müüte, mida lapsevanematele sisendatakse. Seisundeid, mida vanasti peeti ebatavaliseks või ebanormaalseks, nimetavad arstid nüüd normaalseks.
Uskuge või mitte, aga beebidega oli vanasti lihtne ringi käia, muidugi välja arvatud siis, kui nad olid haiged. Ent verd tarretama panev karjumine oli väga haruldane. Neli või enam tundi järjest nutmine, loidus, arengust mahajäämine – see kõik oli väga ebatavaline. Tänapäeval aga sisendab arst vanematele, et ärge muretsege – küll teie poeg või tütar sellest välja kasvab.
Mu süda murdub, kui näen nelja-aastast, kes „ei kasvanud sellest välja“. Olen jälginud paljusid väikseid lapsi vanuses 3–5 aastat, kes ei suuda siiamaani arusaadavas keeles rääkida. Nende sõnade hääldusviis on niivõrd erinev, et isegi nende emad ei saa aru, mida nad öelda tahavad.
Neil on tõenäoliselt mingi autismispektri häire, kuid neile pole veel diagnoosi pandud. Autismispektriga oli vanasti tegu 1 lapsel 10 000-st. Tänapäeval on see 1 lapsel 50-st. Tähelepanuhäired (ADD), hüperaktiivsus ja õppimisraskused on niivõrd levinud, et enamik vanematest peab neid juba normaalseks.
Terviseseisundid nagu allergiad, astma, ekseem, suutmatus toitu seedida ja krambid olid 50 aastat tagasi väga haruldased. Need ja paljud teised probleemid ei ole lapse arengu normaalne osa. Ent meid üritatakse panna arvama justkui oleks tegemist „uue normaalsusega“.
See pole alati nii olnud!
Me olime vaktsiinideta tervemad
50 aastat tagasi ei olnud koolide arstikabinettides apteeke, kuna lapsed ei vajanud ravimeid. Olemas olid küll köharohud ja antibiootikumid, kuid neid võeti vaid siis, kui oldi väga haiged – liiga haiged, et kooli minna.
Keegi ei vajanud ravimeid nagu Ritalin, kuna lapsed suutsid vaikselt istuda ja keskenduda. Ning jah, muidugi oli ka siis mõni erivajadusega laps, kes vajas eriõpet, kuid ülejäänud lastele piisas sellest, mida tavaline õpetaja ühes tavalises klassiruumis neile pakkuda suutis. Tol ajal ei vajatud õppimiseks ravimeid.
See oli aeg, kus laste jaoks oli väga vähe ravimeid ning ka vaktsiine oli kasutusel vaid mõned üksikud. See oli aeg, kus nakkushaigused olid osa suureks saamisest. See oli aeg, kus meie immuunsüsteem sai tugevamaks iga kord, kui põdesime mõnda lapseea haigust.
Vaktsineerimisest on saanud oluline osa
ameeriklaste elustiilist
Alates 1960-ndatest on palju muutunud. USA ravistandard hõlmab nüüd väga agressiivset vaktsineerimiskava esimese kuue eluaasta jooksul. Esimesel eluaastal soovitab USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (CDC) anda beebidele 19 doosi vaktsiini 9 eri haiguse jaoks. Esimene vaktsiin (B-hepatiit) tuleb manustada esimese 12 tunni jooksul pärast sündi. Enamasti antakse lastele ühe arstivisiidi käigus mitu vaktsiini korraga. See juhtub tavaliselt 2., 4. ja 6. elukuul ning pisut enne lapse esimest sünnipäeva. [1] Enne kuuendat elukuud saavad “USA lapsed” kokku 39 vaktsiinidoosi. [2]
USA on alla 1-aastastele lastele süstitavate vaktsiinide arvu poolest esikohal maailmas.
USA valitsus tunnistab,
et vaktsiinid teevad kahju
Pole mingit kahtlust, et vaktsiinid põhjustavad kahju. Kusjuures need põhjustavad lausa nii suurt kahju, et ravimifirmad ähvardasid vaktsiinide tootmise lõpetada, sest USA valitsus ei kaitse neid kohtuasjade eest juhul, kui nende tooted peaksid põhjustama kahjulikke kõrvaltoimeid.
1986. aastal andis USA valitsus ravimitööstuse ähvardustele järele ja võttis vastu riikliku laste vaktsiinikahjustuste seaduse. Meil on nüüd riiklik programm – vaktsiinikohus – mis vaatab üle potentsiaalsed vaktsiinivigastuste juhtumid ning pakub rahalist kompensatsiooni nendele üksikutele, kelle kahju langeb kohtu etteantud kitsastesse kategooriatesse. Rahaline kompensatsioon tuleb USA valitsuselt ning seda rahastatakse igale vaktsiinidoosile kehtestatud maksudest. Vaktsiinitootjad ei võta mingit vastutust ega tunnista kahju tekitamist, vaid jätkavad vaktsiinide tootmist täiesti muretult – mis sest, et hoopis nemad peaksid rahaliselt vastutama elude eest, mida nende tooted on hävitanud. [3]
Teie lapse tervisemure on lihtsalt
kokkusattumus
Üks suurimaid vaktsineerimisega seotud probleeme on sõna „kokkusattumus“. Näiteks, kui viite oma 6-kuuse lapse perearsti juurde korrapärasesse tervisekontrolli, öeldakse teile, et on aeg teha teatud vaktsiine. Kui nõustute, saab teie laps korraga mitu vaktsiini, mis on täiesti tavaline praktika.
Kojusõidul aga oleksite väga murelik, kui teie beebi muutub järsku väga rahutuks, tal tõuseb palavik ja võib-olla tekib ka krambihoog. Kui pööraksite otsa ringi ja läheksite arsti juurde tagasi, öeldakse teile tõenäoliselt, et tekkinud sümptomid ei ole äsja manustatud vaktsiiniga kuidagi seotud. Teid rahustatakse, et see on kokkusattumus, mis tõenäoliselt