ibak
Kuidas mõista andmestunud maailma?
GIGANTUM HUMERIS
sarja kolleegium
Airi-Alina Allaste (Tallinna Ülikool)
Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool)
Tiina Elvisto (Tallinna Ülikool)
Indrek Ibrus (Tallinna Ülikool)
Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool)
Mihhail Lotman (Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool)
Rain Mikser (Tallinna Ülikool)
Katrin Niglas (Tallinna Ülikool)
Hannes Palang (Tallinna Ülikool)
Ülar Ploom (Tallinna Ülikool)
Kristjan Port (Tallinna Ülikool)
Jaan Puhvel (California Los Angelese Ülikool)
Tõnis Põder (Tallinna Ülikool)
Rein Raud (Tallinna Ülikool)
Raivo Stern (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)
Marek Tamm (Tallinna Ülikool)
Peeter Torop (Tartu Ülikool)
Jaan Valsiner (Aalborgi Ülikool)
Anna Verschik (Tallinna Ülikool)
Airi Värnik (Tallinna Ülikool)
Gigantum Humeris
Kuidas mõista andmestunud maailma?
Metodoloogiline teejuht
Koostanud ja toimetanud Anu Masso, Katrin Tiidenberg ja Andra Siibak
Õpik kõrgkoolidele
Väljaandmist toetasid programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018–2027“ raames:
Terminitööd rahastas Haridus- ja Teadusministeerium riiklikust programmist „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted (2019–2027)“, mida koordineerib Eesti Keele Instituut
Keeletoimetaja Sirje Ratso
Korrektor Kai Nurmik
Aineloendi koostaja Leino Pahtma
Toimetajate assistent Liina Deutschler
Illustratsioonide autor Ave Taavet
Kaanepildi autor Janne Lias
Küljendaja Sirje Ratso
Sarja makett: Rakett
Autoriõigus: peatükkide, vahetekstide ja illustratsioonide autorid, 2020
Autoriõigus (koostamine): Anu Masso, Katrin Tiidenberg ja Andra Siibak, 2020
Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2020
ISSN 2228-1029
ISBN 978-9985-58-889-5
TLÜ Kirjastus
Narva mnt 25
10120 Tallinn
E-raamat OÜ Flagella
EESSÕNA
Mõte koostada raamat andmestunud maailma uurimisest ja mõistmisest sai alguse sihtasutuse Archimedes kõrgkooliõpikute kirjutamise kutsungist. Selle raamatu kolmel koostajal tekkis teineteisest sõltumatult mõte panna kokku raamat, mis tutvustaks uusimaid suundi ühiskonna- ja humanitaarteaduslikes, kuid ka teiste seotud distsipliinide uuringutes, ja seda ajal, mil digitehnoloogiad ja internet aina enam uurimishuvi suunavad ja uurimisobjekte vormivad. Jõudude ühendamisel sündis unikaalne meeskond, kelle koostöö tulemusena on nüüd võimalik tutvustada laiemale lugejaskonnale Eestis kasutatavaid originaalseid andmeid, meetodeid ja vaatenurki.
Raamatu kirjutamisel on olnud kolm eesmärki: esiteks, avada andmestunud maailma analüüsimise mitmekesiseid võimalusi ja põhimõtteid; teiseks, tutvustada uudseid Eesti uurimusi ja siin arendatud analüüsimeetodeid; kolmandaks, tekitada huvi uute meetodite kasutamise, katsetamise ja edasiarendamise vastu. Kõik need on eelduseks, et ühiskondlikke muutusi tõendus- ja teadmuspõhiselt juhitaks. Raamatu ambitsioon on käsitleda andmestumisega seotud metodoloogilisi muutusi ning alustada peamiste andmestunud maailma uurimise ja mõistmisega kaasnevate nihete ja suundade kaardistamisega Eestis.
Raamatu kirjutamise käigus selgitasime välja Eestis praegu käibivad andmestunud maailma uurimisega seotud arusaamad ning pakume välja asjakohase eestikeelse terminoloogia. Tutvustame rohket rahvusvahelist tähelepanu pälvinud käsitlusi, ent toome lugejani ka innovaatilisi vaatenurki – mitmed kogumikus kajastamist leidvad meetodid on uuenduslikud ning oma valdkonnas teedrajavad nii Eestis kui ka maailmas. Raamat kajastab Eesti unikaalseid algatusi andmevaldkonnas ning arvestab Eesti kohalike õiguslike ja sotsiaalsete traditsioonide ja normidega. Raamatust leiab nii sammsammulisi juhendeid eri meetodite kasutamiseks kui ka diskussioone andmete õiglase ja eetilise loomise ja kasutamise kohta.
Sellisena on raamat mitte klassikaline õpik, vaid tekstikogumik, mis avab andmeühiskonnas toimuvat ja selle uurimise telgitaguseid oma mitmekesisuses. Kogumikus on teadlikult välditud varasemaid metodoloogilisi jaotusi ja klassifikatsioone (nt kvalitatiivne vs. kvantitatiivne, arvutuslik vs. interpretatiivne, deduktiivne vs. induktiivne). Rahvusvahelised metodoloogilistele uuendustele suunatud diskussioonid on valdavalt päri, et konventsionaalsed klassifikatsioonid piiravad ja risustavad andmestuva maailma mõistmist, millele on omane pigem olemasolevate vahendite segunemine ja brikolaaž. Ehkki käesolev kogumik toetub osaliselt rahvusvahelises kirjanduses pakutud diskussioonidele, oli meie eesmärk pakkuda just Eesti konteksti sobituvat vaadet. Kogumikus pakutud jaotustega – ühiskonna andmestumine, suurandmete mõtestamine, teksti- ja tajuandmete analüüs, andmetega ja andmetest lugude jutustamine, platvormid ja andmetaristud ning andmeühiskonnas tegutsev inimene – soovime panna lugejaid mõtlema valikute ja võimaluste üle, mis seoses andmemaailmas toimuvate muutustega avanevad.
Andmestunud maailma üheks eripäraks on, et meie kõigi igapäevane elu on andmetest läbi põimunud. Sageli oleme enesele teadmata osa ühiskonna andmestumisprotsessist, seetõttu on raamat mõeldud laiale lugejaskonnale. Mahukast kogumikust leiavad kasulikku lugemist nii andmetega igapäevaselt töötavad või seda teha soovivad analüütikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega tööd alustavad bakalaureuse- või magistritaseme üliõpilased kui ka juba kogenud eksperdid, kes soovivad oma analüütilist repertuaari laiendada või end andmestunud maailmas toimuvate muutustega paremini kurssi viia. Loodame, et kogumik pakub mõtlemisainet ka kõigile neile, kes ise otseselt andmete analüüsimisega kokku ei puutu, kuid kes loovad oma igapäevases elus ja rutiinsete tegevuste käigus analüüsiks kasutatavaid andmeid ja tahaksid andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini mõista, samuti neile, kes sooviksid kodanikuaktiivsuse vormis ja avatud andmete abil panustada avalike väärtuste loomisesse. Kogumiku lai sihtrühm ja temaatiline jaotus peegeldab jällegi andmestunud maailma mitmekesisust, ilmestades koostöövajadust eri valdkondades tegutsevate ekspertide ja aktiivsete kodanike vahel.
Andmestuvat maailma uurivad raamatus eri distsipliinide esindajad: peatükkide autoriteks on 38 meedia- ja kommunikatsiooni, sotsioloogia, avaliku halduse, geoinformaatika, inimgeograafia, keeleteaduse, keeletehnoloogia, digilingvistika, folklooriuuringute, arvutiteaduste, matemaatika, kultuuriajaloo, majandusteaduste, psühholoogia ja õigusteaduste eksperti, õppejõudu ja praktikut kolmest Eesti ülikoolist – Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist – ning mitmest teadus- ja arendusasutustest (nt Eesti Kirjandusmuuseum), eraettevõtetest ja välisülikoolidest (Malmö Ülikool, Helsingi Ülikool).
Selline multidistsiplinaarsus väljendub muu hulgas paralleelselt kasutusel olevates, aga oluliste tähenduslike nüansierinevustega terminite kasutamises. Ehkki terminoloogia ühtlustamine oli oluline osa kogumiku toimetajate ja autorite tööst, ei surunud me peale täielikku ühtlustamist, vaid proovisime erinevad käibel olevad mõtteviisid üksteisele lähemale