Teisel pool tähti. Barbara Cartland

ei… usu mind,” ütles Lupita, “kuid juba väikesest peale… on mul olnud… võime… lugeda teiste inimeste… mõtteid. Pärast seda, millal ma ka ei näinud onupeg Rufust… vaatamas Jerryt… teadsin, et ta… mõtles, et kui mind… poleks seal olnud… oleks mõis olnud tema oma… ja tema oleks olnud… Langwoodi krahv.”

      Lupita hääl oli pisut nutune, kui ta rääkis viimaseid sõnu.

      Siis, kartes, et kaotab enesekontrolli, jätkas neiu kiirelt: “Aga… juhtus veel midagi… mis sundis mind põgenema.”

      “Mis see siis oli?” küsis krahv.

      “Eile, kui ma tulin koos Jerryga ratsutamast tagasi, polnud onupoeg Rufusest mingit märki.”

      “Kas ta ei ratsutanud koos teiega?” küsis krahv.

      “E-ei. Kuigi ma… tegin talle ettepaneku, ütles ta, et… tahab jääda koju.”

      “Seega, kui tulite tagasi, polnud ta majas?”

      “Ma… ei teadnud, kus ta oli, aga kui ma läksin oma tuppa riideid vahetama… vaatasin… aknast välja.”