Lutz Dettmann

ANU. Aja-, sõja- ja armastuslugu Eestimaal


Скачать книгу

mu kätt, kui raamatu tagasi lauale asetasin. See oli Döblini „Berliin. Alexanderplatz”30. Nüüd oli Berliini valitsejaks Goebbels ja see raamat leidnud koha tuleriidal. Kuidas Döblini romaan küll külakooli sattus? Unustasin seda direktorilt küsida.

      Härra Ruhve segas lusikaga mõtlikult teed. Ta oli kutsunud meid õpetajate tuppa. Siin olid ülekaalus uued mööbliesemed ja valitses kord.

      Kui lusikakolksud teeklaasis ja pendelkella tiksumine välja arvata, valitses koolimajas vaikus. Anu vastas mu pilgule ja naeratas. See mõjus väsinult. Ta oli ikka veel viimaste minutite mõju all. Gerretz, kuradi Hitleri tallalakkuja! Ta oleks tulnud koolimajast otsejoones potilaadale kupatada.

      Aknalaual lärmas kaks varblast. Direktor tõstis pilgu.

      „Olgu teile teada, et tunnen Saksamaad hästi. Õppisin enne sõda Heidelbergis ja Münchenis kunstiajalugu. Kuivõrd olin Vene alam, läksin kohe sõja alguses Šveitsi, töötasin seal ja pöördusin 1919. aastal tagasi kodumaale. Võtsin osa Vabadussõjast, seejärel olin diplomaatilises teenistuses, 1931. a saadeti mind tööle Eesti saatkonda Berliinis. Olin toona äärmiselt poliitiline inimene, diplomaadina töötades on see ju loomulik. Lugesin Marxi, Rathenaud31, Paul Ernsti, ka konservatiive, Sprengleri32 „Õhtumaa allakäiku” ja nii mõndagi vendade Strasserite33 sulest, loomulikult ka Hitleri „Mein Kampfi”. See raamat vapustas mind, sest selles kutsuti üles juute hävitama ja seati demokraatia küsimärgi alla. Pärast raamatu läbilugemist olin enam kui valvas, püüdsin oma diplomaaditöös selle ohu vastu astuda.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Ostland ehk Idaalade Riigikomissariaat (ametlikult: Reichskommis-sariat Ostland) – Saksa okupatsiooni aegne Eesti, Leedu, Läti ja Valgevene kindralkomissariaati hõlmanud haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Idaalade Riigiministeeriumi koosseisus.

      2

      Balti pataljon (ka Balti rügement, sks k Baltenregiment) – 1918. a novembrist 1919. a maini ja sama aasta novembrist 1920. a. septembrini Eesti sõjaväe koosseisu kuulunud, peamiselt baltisakslastest koosnenud väeosa, mille moodustas kohaliku rüütelkonna ja baltisakslaste ühingutega sõlmitud lepingu alusel Eesti Ajutine Valitsus.

      3

      1920. aastal likvideeriti Eestimaa Rüütelkond ning kooli varad läk-sid üle Eestimaa Üldkasulikule Ühingule ning kooli nimeks sai Tallinna Toomkool. 1925. aastal läks kooli juhtimine Saksa Kooliametile, kool tegutses edasi eragümnaasiumina (Domschule zu Reval). Toomkool sai tegutseda veel kuni II maailmasõja alguseni ja baltisakslaste ümberasumiseni Saksamaale. Algselt XIII sajandil asutatud Toomkool alustas erakoolina taas õppetööd 01.09.2012, jätkates kristliku kultuuripärandi edasikandmist.

      4

      Stettin, praegu Szczecin – Poola sadamalinn, aastatel 1720–1945 kuulus algul Preisimaa, seejärel Saksamaa koosseisu.

      5

      Patriits – keskaegne rikas linnakodanik, linna kõrgkihti kuuluv isik (Saksamaal, Baltikumis jm). Linna elu juhtis magistraat, mis koosnes patriitsidest. Suurgild oli linna patriitside organisatsioon.

      6

      1923. aastal nimetati Saksa diplomaatiline esindus Tallinnas ümber saatkonnaks saksakeelse ametliku tähistusega Gesandtschaft des Deutschen Reiches in Reval.

      7

      Korporatsioon Baltonia – 1872. aastal asutatud Tartu baltisaksa üli- õpilaskorporatsioon, mis kandis 1932. aastani nime korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica.

      8

      Anšluss (sks k Anschluß – ühendamine, liitmine) – Austria de facto annekteerimine Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Anšlussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa.

      9

      Ajaleht Völkischer Beobachter – Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) häälekandja, ilmus aastatel 1920–1945. Ajalehe tiraaž kasvas 1944. aastaks 1,7 miljoni eksemplarini.

      10

      Ilmselt peab autor silmas Paul Heinrich Scheeli (1866–1940), kes õppis Tartu ülikoolis põllumajandust, oli seejärel Märjamaal ja Kadrinas mõisavalitseja. 1919 Scheeli panga direktor, seejärel põllumees Oeperes. Tema poeg Klaus Scheel (1890–1961) oli Eesti suurima 1884.–1940. aastal Tallinnas tegutsenud erapanga G. Scheel & Co tegevdirektor. Pank asus Tallinna vanalinnas Suur-Karja tänav 1/ Vana-Turg 2.

      11

      Gustav Meyrink (kodanikunimega Gustav Meyer, 1868–1932) – Austria ulmekirjanik.

      12

      Esimest korda mainiti paika 1503. aastast pärinevas Liivi ordu maameistri Wolter von Plettenbergi dokumendis. Aastal 1686 sai paikkond nimeks Hungerburg („näljalinn”). Legendi järgi andsid kohale sellise nime Saksa kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud rannast midagi, mida hamba alla panna. Kuurordina algas Narva-Jõesuu tõus pärast Tallinn– Peterburi raudtee avamist 1870. aastal. Piirkond kandis Hungerburgi nime 1922. aastani.

      13

      Ilmselt peab autor silmas Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjalist konflikti Lätis paiknenud Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr.

      14

      Opel Blitz – saksa autotootja Opeli aastatel 1937–1944 toodetud veok. Masinat nimetati sõjaväes tema laialdase kasutuse tõttu „tööhobuseks”. Eestlastest sõdurid kutsusid Opel Blitzi vahel „Vingu-Viiuks”.

      15

      Aino Kallas – sünd 02.08.1878 Viiburi lähistel Kiiskiläs, surn 09.11.1956 Helsingis, soome-eesti kirjanik ja luuletaja.

      16

      Nationalsozialistischer Deutscher Studentenbund (NSDStB, ka NSStudentenbund) – 1926. a asutatud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei üliõpilasorganisatsioon, mille liikmed elasid ülikoolilinnades nn kamraadide ühiselamutes kasarmulaadsetes tingimustes ja tegelesid väljaspool õppetööd sõjalise väljaõppega. Alates 1930. a kandsid nad pruune särke.

      17

      Gustav Freytag (1816–1895) saksa kirjanik.

      18

      Heinrich