seisatas ta veel korraks. "Läks vahepeal täitsa meelest ära… Kust sa võtad, et Egle midagi tarvitab?"
Õnnetu Egle oli Kadil vahepeal hoopis meelest läinud. Malviinat ta igatahes reeta ei tahtnud, tänaseks oli pahandusi niigi piisavalt.
"Ta näeb niimoodi välja," põikles ta. "Noh, kurnatud… ja silmad on imelikud!"
Kas talle üksnes tundus või libises Tõnise huultelt tõesti vaikne kergendusohe.
"Jah, talle oleks tõepoolest puhkust vaja," nõustus ta. "Kogu see töö, ringreisid, valimiskampaania, siis veel isiklikud probleemid…"
"Mis probleemid?"
"Mina ka ei tea täpselt, Thalia mainis midagi, et peigmees olevat ta maha jätnud või mis. Ei, ausõna, kui see neetud möll ükskord läbi saab, teen talle soojamaareisi välja, mingu siis valimistel kuidas läheb!"
11
Kõige selle tulemusena saabus neile juba järgmisel päeval uus majaline, kaks meetrit pikk ja peaaegu poolteist lai, seljas laitmatu ülikond ja ees mustad prillid. Sellega klassikalise turvamehe tunnused ka piirdusid, tüüp polnud sugugi sünge ja sõnaaher, vaid üsna jutukas, et mitte öelda lobisemishimuline. Kutsuda palus ta ennast lihtsalt ja koduselt Aarneks ning kui ta tumedad prillid eest võttis, ilmus nähtavale paar meelespeasiniseid silmi, mis koos eht-eesti kartulninaga jätsid omanikust maapoisi, kahjuks isegi vähe lihtsameelse maapoisi ilme.
"Ma kardan, et Tõnis valis ta vaid mõõtmete järgi!" kaebas Kadi Ingale. Jutuainet andvad isikud olid läinud järjekordseid valimisasju ajama, sõbrannad said rahus kohvitada ja keelt peksta.
"Kas sina ootasid Kevin Costnerit või?" noomiti teda. "Mis tal viga on, kena noor poiss!"
"Selles asi ongi, et noor! Mina oleksin eelistanud vilunud spetsialisti!"
"Ah kui ta juba turvata võib, küllap ta siis ka asja jagab!" arvas Inge muretult. "Minu arust on küll hulga etem, kui siin mingi vanamehenässi asemel jalutab ringi kena noor poiss! Mul polegi varem ühtki nii pikka tuttavat olnud! Tead, räägitakse, et pikkadel meestel olla see ka pikk…"
Kadi haaras kahe käega peast ja ägas.
"Parandamatu! Kas sul muud enam mõttes pole! Usu mind, meestes võib leida muudki head peale selle ühe asja!"
"Olen vait, olen vait, olen vait! Kui sa nii vaga ja vooruslik oled, räägime millestki muust! Tahtsin juba alguses küsida, kas see asjandus seal välisukse juures ongi turvakaamera või?"
"Mm-mh! Nad madistasid terve eilse õhtu ja tänase hommiku, kaamerad, häiresignaalid – ma ei teagi, mida nad kõike üles panid. Enam ei julge vetsu ka minna: äkki on poti küljes ka mingi kaamera!"
"Tähendab siis, et asi on päris tõsine?"
"Noh mida mina siis räägin! Ega turvameest siis naljapärast majja ei võetud, ta maksab roppu raha isegi Tõnise jaoks!"
Inga väristas õlgu.
"Päris jube on elada teadmisega, et keegi tahab sind tappa! Aga oota, sa ütlesid, et rääkisid pargis selle mehega? Ja sa ei kartnudki?"
"Ma ei teadnud ju siis veel, kes ta on! Raske on karta inimest, kes sulle tutvuse alustuseks roose kingib!"
Sõbranna silmad lõid põlema.
"Kinkis roose? Vau! See on midagi romantilist: roosid naisele, kelle mehe ta kavatseb mõrvata! Kuule, kuidas ta välja nägi?"
Kadi kehitas õlgu.
"Normaalne. Nahktagi seljas, juuksed olid tumedapoolsed. Aga kui suur tal oli, seda ma kahjuks öelda ei oska!" ei saanud ta torkamata jätta.
Inge naeris mõnuga.
"No näed, ka sina oled sellestsamusest huvitatud! Ära hakkagi tagasi ajama!"
Kadi ei jõudnud veel väärikat vastulööki anda, kui Thor pea ukse vahelt sisse pistis.
"Kuule, ma lähen välja!"
"Oota nüüd!" hüüatas Kadi. "Isa ju rääkis sulle, mis olukord on! Las su sõbrad tulevad parem sinu juurde!"
"Et neid jälle välja visataks, jah?" tõmbus poiss turri. Kadi ohkas.
"Malviina?"
"Kui ongi, mis siis?"
"Midagi! Tulgu siia, mina vastutan!"
"Eelmisel korral sa said ju vanamehe käest sõimata!" Thori hääletoon oli nüüd tunduvalt leebem.
"Parem saan veel korra sõimata, kui et sinuga midagi juhtub! Ja muide," meenusid Kadile nüüd ka ta pedagoogilised kohustused. "Pole ilus oma isa vanameheks hüüda!"
Selle peale ühmas poiss midagi ebamäärast.
"Ma siis helistan talle ja kutsun siia?" küsis ta kinnituseks.
Kadi noogutas.
"Ma vaatan, teil klapib omavahel päris hästi," kommenteeris Inga, kui Thor oli ukse vahelt kadunud. "Näed sa, ja sina veel kartsid!"
"Luba meenutada, et see olid sina, kes mind hirmutas oma juttudega hulludest teismelistest ning oma tuttava eluohtlikust tütrest!"
"Aa, Andrest mõtled või? Tead, ma nägin teda paar päeva tagasi…"
Taas paotati ust. Seekord oli see Thori õde Thalia, suur pungil reisikott üle õla. Äkki läheb ta välisreisile ja tuli hüvasti jätma?
Kuid seda õnne polnud Kadile antud.
"Isa tahtis, et ma ajutiselt siia koliksin!" kuulutas Thalia Ingale tervituseks kergelt noogutades. "Praeguses situatsioonis on see ohutum ning ka odavam, kui mind eraldi turvama hakata. Ma kolin nurgatuppa, loodetavasti pole sul midagi selle vastu!"
"Oh ei, muidugi mitte!" raputas Kadi pead ja kui Thalia läinud oli, lisas pominal: "Ning kui ka oleks, ei huvitaks see niikuinii kedagi!"
Ingal olid teravad kõrvad.
"Probleemid, jah?" päris ta ahnelt.
Muidugi olid Thaliaga probleemid, kuid Kadil polnud erilist tahtmist neid sõbrannale pihtima asuda.
"Oota, ma vaatan, kus Thor on!" ühmas ta ja lipsas toast välja.
Poiss oli oma toas, vedeles voodil, mobiil kõrva ääres. Kadit nähes pöördus ta häiritult tema poole.
"Mis on? Näed ju, ma räägin!"
"Thalia kolis siia!" teatas naine teise tõredusest välja tegemata.
"Ja siis?"
"Et kui Malviina…"
Thor ütles mobiili paar sõna ja katkestas kõne.
"Sa ju lubasid vastutada!" sõnas ta pilkavalt. "Või Thalia puhul see ei kehti?"
Kadi hammustas huulde. Pelgab ta Tõnise tütart juba rohkem kui meest ennast?
"Kehtib küll!" ütles ta otsustavalt. "Las Malviina tuleb, kui tahab!"
Veerand tundi hiljem ta juba kahetses oma lahket lubadust: tüdruk kandis paljal ihul praktiliselt läbipaistvat pluusikest ja jalas niivõrd napiks käristatud teksaseid, et Thori põsed õhetama lõid ning ta esimesel hetkel isegi pilgu kõrvale pööras.
"Ja sa tulid niimoodi mööda tänavaid?!" pahandas ta, kui oli end veidi kogunud.
"Ei, läbi pargi!" vaatas tüdruk talle ilmsüütult otsa.
Oli marsruut milline tahes, seda riietust ei kiitnud heaks ka Kadi. Kui Tõnis juba värvitud juuste pärast nii endast välja läks, mida ta teeb veel siis, kui näeb seda praktiliselt paljast tagumikku? Paistab, et mõnel neiul on siin kange tahtmine ise pahandusi provotseerida.
Tõnise arvamuse said nad teada varem, kui oodatagi oskasid. Vaevalt oli Kadi jõudnud Inga juurde tagasi minna ning lonksukese juba jahtuma hakkavat kohvi rüübata, kui mehe auto maja ette pööras.
Veider, kuid Tõnis ei öelnud Malviina kohta ainsatki halba sõna, vaatas vaid teda mõne hetke pikal pilgul ning lükkas siis ettepoole oma selja taga seisnud Egle.
"Parem,