Mürgiliblikas. Erik Tohvri

kui ta viimasel korral tohtrit külastas, siis too erilist optimismi ei ilmutanud, jäi rohkem äraootavale seisukohale. Ning seejärel tuligi visiit Leili juurde…

      „Sa oled äraneetud! Ilmari pärast soovisin ma sulle samasugust piinarikast lõppu!” kuulis mees Leilit jälle tigedalt kiledal häälel ütlemas, ning niigi vaevastel öötundidel viis see meenutus viimasegi uneraasu. Aga veelgi halvem – see kutsus seespool esile veelgi rahutukstegevama valu, mis kõhukoopas mitmel pool torkima hakkas ning hirmu ainult suurendas.

      „Kui oleks vähk, oleks valu ainult ühes kohas. Minul aga laseb ringi, tähendab, ei ole…” püüdis Valdur ennast rahustada. Mõnikord see õnnestus, pikkamisi valu vaibus ja lõpuks tuli ka uni, aga järjest sagenesid ka need ööd, mil mees kasvava rahutuse tõttu voodist tõusis, valguse süütas ja püüdis mõtteid kõrvale juhtivat tegevust leida. Lugemine tema lemmikharrastuste hulka ei kuulunud, ometi proovis ta vahel Kadri raamatute hulgast midagi huvitavat leida; paraku pajatati nendes romaanides enamasti tühistest intriigidest, mis Valduri külmaks jätsid. Mõtted läksid omapead uitama ning lehekülje lõpuni lugenud, pidi mees tõdema, et ta ei mäleta loetust midagi. Seevastu kõlas kõrvus ikka ja jälle Leili parastav hääl: sa oled ära neetud…

      Mõnikord aitas televiisor, mis ööajal vahel üsnagi siivutuid filme näitas. Need kütsid Valduri küll kuigivõrd üles – mees jääb teatavasti surmani isaseks –, kuid pärast Leiliga kohtumist eneserahuldamine ei õnnestunud. Nagu kiusaja tuli kõige sobimatumal hetkel jälle seesama mõte äraneetusest ja kuskil sisemuses urgitsevast vähist ning viis kogu erutuse. Siis valas ta oma nördimuse elukaaslase põhjamisse, kes oli lõplikult oma poja juurde kuskile maakolkasse kolinud ning tema üksi jätnud.

      Tihti proovis mees lohutust leida oma varem üsna kirevat elu meenutades. Kuigi ta püüdis pikalt eluteelt mitmesuguseid tahke otsida, kiskus mõte ikka ja jälle tagasi naiste juurde, kes olid talle palju naudingut pakkunud. Ta tundis, et on nagu narkomaan, kes selgushetkel püüab elu mitmekülgsusest osa saada, aga sedamaid kisub mõte jälle kunagiste naudingute juurde.

      Ei saa öelda, et Valdur oleks naisi eriliselt valinud; loomulikult mängis füüsiline veetlus valikus oma osa, aga nii kummaline kui see ka ei tundu – sellest olulisemaks pidas ta perekonnaseisu. Vabadesse naishingedesse oli ta hakanud ettevaatlikult suhtuma – nende puhul võis juhtuda, et vallaline partner tõeliselt armus ning hilisem temast vabanemine seetõttu vaevaliseks osutus; teiseks aga võis niisuguse juhusuhtega kaasneda ebasoovitavaid tagajärgi, alates mõnest vähem või rohkem ohtlikust haigusest ja lõpetades tüdruku rasestumisega. Valdur mingeid tehnilisi tõrjevahendeid ei sallinud, tema improviseeritud lähenemisstiiliga need lihtsalt ei sobinud. Seevastu oli abielus naistega palju lihtsam ja isegi põnevam suhet üritada, sest vaid haruharva oli tema pärast lahutusest rääkima hakatud. Pealegi polnud nende puhul karta ei haigusi ega soovimatut rasestumist. Mismoodi viimast vältida, see jäi juba naiste mureks. Aga polnud mõtet tegeleda nendega, kes alles äsja olid kuldvõrukese sõrme saanud ja veel sinisilmsena värsket abieluõnne nautisid; nende juures poleks tal edu olnud. Niisiis jäid Valdur Rohtmetsa põhikontingendiks naised, kelle kallal olid aastaid kestnud abielurutiin ja igapäevahallus oma töö teinud.

      Valdur ise oli abiellunud küllaltki hilja, alles enne oma neljakümnendat sünnipäeva. Varem ei näinud ta selleks lihtsalt põhjust, aga juba pärast kolmekümne viiendat sünnipäeva hakkas varem laitmatu potents teda alt vedama ning oma vallutusretkedel koges ta nii mõnigi kord häbistavaid tagasilööke. Mehe senine enesekindlus lõi nendest hoopidest kõikuma ning mõistus ütles, et oleks aeg perekonnainimeseks hakata, siis jääksid sellised intiimselt piinlikud seigad koduseinte vahele. Lõpliku otsuse tegemine oli küll hirmutav, abiellumine tähendas senise vabaduse kaotamist ning vahel tundus see mõte nagu iseenda veristamisena. Lõpuks lohutas ta end mõttega, et mingil määral saab oma senist lemmiksporti ka seotuna jätkata, tähtis on vaid konspiratsioon.