pöörasid ümber. Üle meie äsja niidetud heinamaa sammus tõepoolest pruutpaar. Vanaisa ja täta-memm! Ma arvan, et sain vist väikese šoki. Niisugust asja näeb ainult filmides. Täta-memm oli isa ülikonna laenanud ja mängis peigmeest. Ta nägi välja nagu paks pingviin. Ja vanaisal oli seljas pikk valge kleit, peas loor ja jalas kõrge kontsaga kingad. Pruudikimbuks oli ta võtnud oma kaktuse.
Mõelda vaid, et nii meeletult on üldse võimalik naerda, nagu me sel õhtul naersime! Ema tõmbas pirnilimonaadi nii hullusti kurku, et köhis kuni järgmise päevani välja. Isegi onu Tor pidi põlvili kukkuma. Ja kõige parem oli see, et keegi ei mõelnud lõkke peale.
Aga kui vanaisa ja täta-memm olid viimaks maha istunud, võttis onu Tor uuesti välgumihkli välja.
„Ära pane seda põlema,” ütles Lena rutakalt.
Kõik vaatasid imestunult talle otsa, aga enne kui me rohkem vastu punnida jõudsime, oli onu Tor juba lõkke süüdanud. Ma märkasin, et Lena jättis korraks hingamise järele. Ta kogus jõudu tohutuks karjeks. Niisuguseks, milleks ainult Lena võimeline on. Ma jõudsin parasjagu käed kõrvadele panna, kui see tuli.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.