Valikuvõime arenedes avastad, et saad hakata tegutsema palju hoolivamalt ja teadlikumalt, ning see teeb sind õnnelikuks. Peatüki alguses kirjeldatud perekonna näite puhul võimaldaks see sul palju tulemuslikumalt mõjutada inimesi, kellest sa hoolid, selmet süveneda laua ümber toimuvasse draamasse või hakata ka ise selle tegelaseks, lisades sellele veel ühe kasutu vindi.
Lühidalt öeldes muutud sa targemaks ja lahkemaks.
Tuleb silmas pidada, et me kõik oskame mingil tasemel lubada ja vaadelda ning neil on olemas ka teatud metateadlikkus. Küll aga ei ole võimalik lihtsalt otsustada neid võimeid kasvatada, sest selleks ei piisa ainult tahtmisest. Nende meelevaldkondade arendamiseks tuleb midagi teha – LVMi parandamiseks tuleb teha lihtsaid harjutusi. Selles seisnebki meele aja treening.
See raamat ja meele aja treening aitavad sul LVMiga paremini hakkama saada. Oleme selle treeningu tulemustes kindlad, sest me oleme sellega aastaid tegelenud ning teinud kolmeaastase uuringu mõjudest, mida see avaldab inimese LVMi võimekusele. Tulemused avaldati aruandes ja artikliseeriana ajakirjas Harvard Business Review. (Rohkem infot meie uuringu kohta leiad järgmistelt lehekülgedelt ja raamatu lõpust uuringut kirjeldavast lisast.)
KÜMME MINUTIT MEELE AEGA IGA PÄEV MUUDAB SU MEELT
LVM on teadveloleku viis, mille puhul me oleme otsustanud olla teadlikud käesoleva hetke kogemusest ning selle seosest hetkeolukorraga ning seda kaasatundval ja hoolival moel. Lubamine, vaatlemine ja metateadlikkus on teadveloleku põhilised alustalad.
KÜMNE MINUTI REEGEL
Meie uuringus osalenud inimesed soovisid parandada oma toimetulekut lapsevanema, sõbra ja kolleegina. Allpool on mõni näide neist teemadest, milles nad abi vajasid. Millised neist ka sind kõnetavad?
•„Ma tahan olla parem lapsevanem ja tunda suuremat rõõmu lastega koos veedetud ajast.“
•„Ma tahan olla vastupidavam – et tööpingega paremini toime tulla.“
•„Ma tahan, et mul oleks rohkem vabadust ja aega töö kõrvalt ka muid asju teha.“
•„Ma tahan vähem muretseda ja ärevust tunda – ja olla rohkem heas tujus.“
•„Ma tahan paremini magada.“
•„Ma tahan oma tiimi parimal võimalikul moel tööle panna ning aidata neil areneda.“
•„Ma tahan osata paremini toime tulla keerulise naabri/sugulase/ülemusega.“
•„Ma tahan osata olla võimalikult hea sõber ja sugulane.“
Tulemused olid tõepoolest huvitavad.
Inimestel, kes võtsid endale kohustuse harjutada, paranes teadvelolek ja nad muutusid paindlikumaks. Mida rohkem iga päev meele ajaga tegeldi, seda suurem muutus eri valdkonnis ilmnes.
Kui harjutamise aeg pikenes, tegid nad edusamme ka vastupidavuses, koostöös, ärksuses, perspektiivi nägemises, empaatias ja teadvelolekus. Nad ei muretsenud enam nii palju. Nad ütlesid, et paranesid nende eneseteadvus ja enesejuhtimine, eriti oskus emotsioone valitseda, asjale teise nurga alt läheneda ning nii kodus kui ka tööl võimalikke keerulisi või stressirohkeid olukordi teisiti näha.
Mainiti ka paremat und, vähenenud stressi ning töö ja eraelu paranenud tasakaalu, samuti suuremat enesekindlust keerulistes olukordades.
Kui palju meele aega on siiski piisav? Me märkasime, et kehtib lihtne reegel.
Inimestel, kes harjutasid kaheksa nädala vältel keskmiselt kümme minutit päevas või kauem, paranesid teadvelolek ja paindlikkus palju jõudsamini kui neil, kes harjutasid vähem.
LVMi arendamine võib muuta sinu meelt ja elu. Meie uuring ja aastate vältel tuhandete inimeste õpetamisel saadud kogemus näitab, et LVMi saab arendada mõne lihtsa harjutuse abil. Nagu elus ikka, on tulemuse saavutamiseks vaja neid harjutusi regulaarselt teha. Meele muutmine nõuab harjutamist, justnagu pillimäng. Iga päev. Õnneks on see saavutatav. Ja õnneks me teame, kui palju aega tuleb harjutustele pühendada, et tulemusi saavutada.
Oma uuringuis leidsime, et harjutades vähem kui kümme minutit päevas, saavutatakse küll muutused, kuid need on väikesed. Päevas kümme minutit või enam harjutamist annab aga siiski märkimisväärse tulemuse. See on tähtis avastus.
Mõtle selle peale. Ainult kümme minutit – ja sa hakkad oma meelt muutma.
Selle selgitamiseks arvutame pisut.
Kui magad ööpäevas umbes 6,8 tundi nagu Suurbritannias keskmiselt (mitte 7,7 tundi, mida enamik peab vajalikuks), oled iga päev ärkvel 17,2 tundi4 ehk 1032 minutit. 10 minutit meele aega päevas on alla ühe protsendi sinu ärkveloleku ajast.
Vaid vähem kui ühe protsendi oma ajast meele ajale pühendamine ja LVMi kasutamine võib sinu elu märgatavalt parandada. Veelgi enam, me teame oma kogemusest ja inimeste tagasisidest, et mida paremaks sa LVMi kasutamisel saad, seda enam see parandab ka sind ümbritsevate inimeste elu.
Ja veel üks asi. Mida kauem meie uuringus osalejad harjutusi tegid, seda rohkem nad muutusid, kuid oluline muutus algas kümnest minutist päevas. Kui nad tegelesid sellega vähem, polnud muutusi eriti märgata. Seepärast innustame sind meele aja harjutustega alustama ja tegema neid iga päev vähemalt kümme minutit. Veel parem, kui saad teha kauem, kuid lühemast ajast ei sünni märgatavat kasu.
Uuringus osalejatele õpetatud meele aja harjutused võimaldasid neil LVMi korduvalt läbi teha. Nii palju, et see hakkas muutuma harjumuseks. LVMi kolm aspekti – lubamine, vaatlemine ja metateadlikkus – muutusid vaistlikuks.
Vaatame LVMi kolme elementi nüüd lähemalt, et aidata sul neid praktikas arendada.
LUBAMINE
Lubamine tähendab läheneda olukorrale enda ja teiste suhtes avatud ja heasoovliku hoiakuga. See ei tähenda passiivsust ega allaandmist, vaid kindlakäelist vastu astumist sellele, mis igal hetkel tegelikult toimub, ning oma energia tõhusamat kasutamist – hoidudes seda raiskamast soovile, et asjad oleksid teisiti.
Amy on entusiastlik, kuid ootuspäraselt väsinud kolme lapse ema, kes käis meie juures paar kuud, et oma LVMi parandada. Ta oli pühendunud emarollile, kuid soovis, et suudaks ühitada pere- ja talle väga tähtsa tööelu. Tema selgitas lubamist niiviisi:
„See on võime võtta mõnd asja kergemalt ja nende pärast mitte liialt muretseda. Võtta neid nii, nagu need on. See tähendab ka sügavamalt mõista, et on asju, mida ei saa muuta. Sel juhul on parim valik püüda neid nautida ja lasta neil olla.“
Lubamise puudumisel hävitab kriitilisus teiste ja enda vastu võime vaadelda ja jälgida, mis tegelikult toimub.
Vaatleme meilt abi otsima tulnud isa Matti juhtumit. Me tunneme Matti juba mitu aastat, ja kuigi me tutvusime esmalt töö kaudu, on temale kõige tähtsam perekond ja hea isa roll.
Matti teismelisel tütrel tekkisid koolis probleemid ja asi läks aina hullemaks. Tema ärevushäire jõudis kriitilise punktini. Iga kord, kui tütar hätta sattus, läks isa endast välja. Tal oli tunne, et on isana läbi kukkunud. Ta ei teadnud, kuidas tütrega suhelda. Tal olid unehäired ja ta mõtles sellest teemast lõputult. See tekitas pingeid ka abielus, sest Matt ja tema naine hakkasid tütre käitumises teineteist süüdistama.
Ühel koosolekul Matti jälgides nägime, kuidas selline olukord tema tööd mõjutas.
Kui ta enda tiimi töö esitlemiseks püsti tõusis, reetsid ta kehakeel ja hääletoon suurt väsimust ja pinget. Ta ei suutnud kuulajatele otsa vaadata ja oli näha, et tal oli raske üksikasju meenutada ning selgelt küsimustele vastata. Ta sai oma esinemisega küll kuidagiviisi hakkama, ent jättis oma meeskonna piinlikkust tundes pead murdma, kuidas reageerida.
Hiljem Mattiga rääkides küsisime, mis temas toimus, kui ta oma ettekannet esitas.
„Ma teadsin, et see ei lähe hästi. Olin nii väsinud, nii närviline. Peas oli hääl, mis ütles: „See ei lähe hästi … see ei lähe hästi.“ Ja ei läinudki. Mida rohkem ma tundsin, et see läheb halvasti, seda vihasemaks ma enda peale sain.