Miks emme joob. Gill Sims

kõik söövad? Kas neid kodus ei toideta? Ja mida nad söövad? Toby ütles just sellele blondiinile, et roheline kook „ei ole tema teema“, mis tundub suhteliselt mõistetav.“

      „Sa pole varem Konkureeriva Emmendusega kokku puutunud?“ küsisin. „Võib-olla nad on sinuga teistmoodi, sest kõik on sinu … khm …

      isaoskuste jälgimisega hõivatud.“ (Napilt oleks öelnud tagumiku!) „Vaata neid, kogu mõte on võimalikult rõveda suupistega demonstreerida, kui tasakaalustatud ja mitmekülgne on nende laste toitumine. Lisapunktid selle eest, kui su andami valmistamine võtab hästi palju aega – ideaaljuhul on sul pakkuda vähemalt öö otsa mandlipiimas leotatud chia-seemneid – ja mida obskuursemate rõvedustega tegu, seda parem. Samas on see päris naljakas, kui see neile kätte maksab. Eelmisel nädalal läks Emilia Fortescuel pärast kanepiseemne- ja spirulinamuffini sissesöötmist süda pahaks ja ta oksendas oma emme French Sole’i baleriinad täis. Kui snäkiaeg on möödas, hakkavad nad lastele hõikuma, et need turnikatel oma gümnastilisi andeid või liivakastis arhitektuurilisi teadmisi demonstreeriksid. Täiusliku Lucy Atkinsoni Täiuslik Emme kippus varem seda tegema veel prantsuse keeles, aga eelmisel nädalal trumpas Tabitha MacKenzie emme ta mandariini keelega üle. Lucy emme nägu oli kuldaväärt.“

      Oma hämmastuseks märkasin, et Sam isegi naeris selle kõige peale. Ma ei püüdnud üldse vaimukas olla, tegelikult lasin hukkamõistva tiraadi lihtsalt valla, kuna olin viimase tunni seal pingil tagumikku külmetades kinnisilmi telefoni passinud, sest tundsin end liiga nõrgana, et taluda seda vältimatut küündimatuse keerist, mis tuleb Neetud Täiuslike Emmede ülbe Nõiakarjaga vesteldes ära kannatada. Tõstsin pilku vaid verdtarretavate röögatuste peale, et teha kindlaks, kas Peter või Jane on asjaga seotud.

      „Miks nad peaksid seda tegema?“ küsis Sam umbusklikult.

      „Kust mina tean,“ kehitasin õlgu. „Ma kahtlustan, et siin on pistmist nende kunagiste jube tähtsate karjääridega, millest nad kõik pidid laste pärast loobuma vaid selleks, et neid lapsi kasvataksid Ida-Euroopast pärit lapsehoidjad, samal ajal kui nad ise käivad šoppamas või siis aeg-ajalt, kui tahavad teeselda, et nad endiselt „töötavad“, mängivad mingisugust „disainerit“ – ükskõik millist. Laste riided ja ehted on kõige tavalisemad, aga Emme Ärivärgensi uus trend on kašmiirist beebiriided. Aga kui su abikaasal on rohkelt kinnisvara, võid end muidugi sisedisaineriks kutsuda juba pärast mõne diivanipadja soetamist. Selle kõigega tegeletakse jooga ja Pilatese vahepeal, aeg-ajalt abikaasa telefonis nuhkides, et ega tollel Lapsehoidjaga suhet ei ole (lapsehoidjatele pärisnime ei anta). Seega peavad nad oma jätkuvat tähtsat eksistentsi kuidagi õigustama, võisteldes teistega selles, kes on kõige ökom ja mahedam ja hoolivam, ning kellel on kõige mitmekülgsemad, kasvatatumad ja, mis kõige tähtsam, andekamad lapsed. Ah jaa, loomulikult nad veel valetavad ka. Teda näed? Tema on Fiona Montague. Kunagi valetas ta oma imiku vanuse kaks kuud nooremaks Emme, Muusika ja Mina huviringis, et laps tunduks edasijõudnum. Ta polnud asja muidugi väga hästi läbi mõelnud, sest varsti jõudis kätte lapse esimene sünnipäev.“

      Jestas, olles oma hukkamõistva tiraadiga juba alustanud, ei paistnud sel lõppu tulevatki.

      „Ja sa ei tunne, et peaksid ühinema?“ küsis Sam. „Võtma oma toidukarbist, ma ei tea, hõrgud Vacherini juustu viilud, maitsestatud ainult Pürenee mägikitsede pisaratega?“

      Oo, Sam on samuti teravmeelne!

      „PIIMATOOTED? Kas sa oled HULL peast? Nad on ju kõik laktoosi- ja gluteeni- ja jumal-teab-mis-„talumatud“. Eelmise aasta trend oli kõige obskuursema toiduaine leidmine, mille vastu oma laps allergiliseks kuulutada, et panna siis kool seda toiduainet ära keelama. Ma proovisin väita, et mu lapsed on allergilised säravate litrite vastu, aga see ei töötanud.“

      „Ei, aga päriselt, kuidas sa oled suutnud sellest eemale hoida?“

      „Oh, mind ei võeta lihtsalt kampa. Nad on elitaarsemad kui mingid kooliplikad ja ma ei sobi neile juba seepärast, et ma pole piisavalt rikas, ja ma olen riigitööl, sest me oleme liiga vaesed, et seda mitte teha, sest ma abiellusin rumalal kombel oma poisiga ülikoolist, mitte ei oodanud, kuni saan korralikult tähtsa töökoha ja linnast kena rikka kuti, et siis oma ninnu-nännu äri püsti panna ja teistele igavlevatele rikastele eitedele mingit sulelist läikivat jura maha parseldada. Ah jaa, lisaks ei suuda ma eriti varjata, et pean neid üleolevateks mõrdadeks, mis ei aita väga kaasa. Neile ilmselt meeldiks, kui sina nende kampa kuuluksid, muide − kuum üksikisa, kellega flirtida ja oma abikaasasid kadedaks teha on täpselt see, mida nad tahavad.“