Kõrtsi. Jüri V. Grauberg

saa, siis lakun vähemalt ta lusikat...” irvitas Anti.

      „Nojah, sinu suu, ise tead, mis sinna topid.” turtsus Ursula. Anti hakkas jälle nilbeks muutuma. „On sul mõni asjalik küsimus ka? Ma ei kavatse siin sinuga lolli juttu rääkida.”

      Anti sai aru, et pall on veeremas tema väravasse ja ta kipub selles kahevõitluses alla jääma. Oli vaja tal seda üldse alustada? Tuli hakata päästma olukorda:

      „Ursula, milleks sa selle imeliku tugitooli kontorisse muretsesid?”

      „Mina ei muretsenud, vaid töötervishoiu volinik organiseeris selle siia. Tead ju isegi, aga pead ikka õiendama! Ja teadmiseks sulle, et selle tooli peal saab selga puhata. Inimesed istuvad sundasendis praktiliselt kogu päeva ja neil on vahepeal vaja lasta end horisontaalasendisse, et selg saaks puhata. Milles probleem?”