Sheila Roberts

Kolm jõulusoovi


Скачать книгу

      Originaali tiitel:

      Sheila Roberts

      Three Christmas Wishes

      2016

      Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga.

      Kaanekujundus pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.

      See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.

      Toimetanud Tiiu Sulsenberg

      Korrektor Inna Viires

      Copyright © 2016 by Sheila Rabe

      Trükiväljaanne © 2017 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2018 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2020 Kirjastus ERSEN

      Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.

      Raamatu nr 11400

      ISBN (PDF) 978-9949-844-98-2

      ISBN (ePub) 978-9949-84-943-7

       Kirjastuse ERSEN kõiki e-raamatuid võite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee

      Katiele ja Addiele

      Kallis lugeja!

      Häid jõule! Ma oletan, et valisid selle raamatu, kuna sa armastad jõule nagu minagi ja sulle meeldib lugeda jutte rõõmsatest pühadest. Siin on lood mu kolmest sõbrannast ja nende pühadejuhtumustest ning müstilisest jõuluvanast. Jõulud on kiire aeg ja mul on hea meel, et veedad osa sellest koos minuga.

      Ma soovin sulle jõule täis õnne ja rõõmu. Ma loodan, et draamat näed vaid kinos ja et jõuluvana toob sulle kõike, mida soovid, ja peale selle veel midagi!

      Mulle meeldib kuulda oma lugejatest nii jõulude ajal kui kogu ülejäänud aasta! Otsi mind Facebookis üles või külasta mu veebilehte www.sheilasplace.com.

      Sheila

      Esimene peatükk

      RILEY Ericksoni elu oli täiuslik. Mingit muud moodi polnud võimalik seda kirjeldada. Ta oli kihlatud täiusliku mehega – kena välimusega, hea suhtleja, lahke vanaprouade vastu, talle meeldisid Riley sõbrad – ja nad pidid abielluma Riley lemmikajal. (Jõulupulmad on kõige ilusamad.) Rileyl oli ka suurepärane perekond – helde, naljasoonega ja toetav (sest nüüdseks oli ta oma õe ja vennaga laste rivaalitsemisest välja kasvanud) – ja tal oli töö, mida ta armastas. Nimelt õpetas ta Whispering Pines’i algkoolis neljandat klassi. Selles vanuses lastele nende õpetajad veel meeldisid, niisiis oli tal igati tore tööle minna. Ja seda ei saanud millegagi võrrelda, et õpetajatel olid suved vabad, samuti olid neil kevad- ja talvepuhkused... mistõttu detsembris abiellumine oli, noh, täiuslik.

      Riley naeratas, võttis laualt väikese keraamilise kalkuni ja asendas selle lumememmega. Pulmad olid vaid kolme nädala pärast. Enne jõule paneb ta oma jõulusokid Sean Little’i omadega kõrvuti rippuma. Jõululaule ümisedes tegi ta tööd – võttis oma klassiruumis maha tänupühakaunistused ja pani üles jõuluteemalised. Kui lapsed oma tänupüha nädalavahetuselt tagasi tulevad, leiavad nad, et klassiruum on pühadeks valmis.

      Klassi kaunistamise lõpetanud, imetles ta hetkeks põtru ja jõuluvanasid ning jalutuskepikujulisi komme. Jah, preili Ericksoni klassiruum nägi välja väga pidulik. Kui kõik oli korda seatud, pakkus see suurt rahuldust.

      Seoses kordaseadmisega mõtles ta, mida sõbranna Emily võiks teha. Riley teadis, et Emily pidi minema sel nädalavahetusel Portlandi, külla oma perekonnale. Võib-olla oli tal oma klassiruumi kaunistamisel abi vaja. Riley sammus mööda koridori Emily klassiruumi.

      Emily Dieb oli koolis uustulnuk, samuti oli ta uus Whispering Pines’i linnas, tegelikult ka Washingtonis. Aga ta oli end hästi sisse seadnud. Teistele õpetajatele ta meeldis, samuti õpilastele. Tegelikult olid kõik ta viienda klassi poisid temasse pisut armunud. Vaevalt et see kedagi üllatas, sest Emily nägi välja nagu Victoria’s Secreti modell.

      Rileyle polnud sellest, et tal oli ilus sõbranna, mingit ohtu. Kahtlemata ei saanud teda ennast just modelliks pidada. Ta polnud kindlasti nii glamuurne kui ta õde Jo, moedaam, kelle juuksed olid alati soengus ja triibutatud, aga oma ümmarguse näo, tedretähnide ja pikkade helepruunide juustega oli Riley üsna kena. Igatahes nii arvas ka Sean Little, kes oli temasse armunud, ja ainult see luges. Sean arvas, et ta on kena, isegi ilus, ja oli talle seda mitmel korral öelnud.

      Pealegi oleks olnud raske olla Emily peale armukade, sest ta oli nii armas. Nagu Rileyle, meeldis ka talle lugeda ja vanu filme vaadata. Aga vastupidiselt Rileyle nautis Emily väljas töötamist ja selle tõestuseks kandis ta riideid number neli. Ta läheb pühadeks koju Oregoni, kus ta veedab nädalavahetuse, mängib seal saalivollet ja käib jõusaalis. Pähh, aga igaühele oma.

      „Ma ei taha oma pruutneitsikleidi jaoks liiga paksuks minna,“ ütles ta, kui Riley teda ükskord narris, et on jõusaalist sõltuvuses.

      Hiljem polnud Emily Riley pulmadest üldse nii vaimustatud, aga tänupüha oli tulemas ja Riley oli kindel, et Emily mõtles eelseisvale perekonnadraamale. Ta vanemad olid lahutatud ja tüdruk pidi nende rivaalitsemisega hakkama saama ning sööma tänupüha õhtusööki kaks korda – see polnud temasugusele väikesele number nelja kandvale tüdrukule üldse lihtne kohustus.

      Riley astus Emily tuppa ja leidis sõbranna kirjutuslaua serval istumas ning mobiiliga rääkimas. Oma punases kootud kostüümis ja pikkades saabastes nägi Emily vapustav välja. Papist palverändurid ja kalkun rippusid ikka veel seinal ning polnud märkigi sellest, et jõulud on tulekul. Väga hea, et Riley oli sisse astunud.

      Emily ehmus teda nähes ja ütles telefoni: „Ma pean minema.“

      „Vabandust. Kas ma segasin?“ küsis Riley.

      „Oh. Ei. Ma lihtsalt, ee, sean end nädalavahetuseks valmis.“

      „Ma arvasin, et tahad kiiresti minekule asuda ja tulin vaatama, kas sul läheb jõulukaunistuste osas abi vaja,“ ütles Riley.

      „Oh. Noh. Aitäh.“ Tundus, et Emily viibib mõtetega mujal.

      „Kas kõik on hästi?“

      „Jah. Ee. Kõik on kenasti.“

      Vaene Emily. Ilmselt tahtis ta oma perekonda külastades anda endast parima. „Kindlasti on raske koju minna ja teha nii, et kõik oleks rõõmsad,“ ütles Riley.

      Emily noogutas.

      „Ma tahaksin, et sa tuleksid minu juurde. Ma meelitaks su endaga kaasa, ostaksime õhtuks midagi süüa. Sean peab spordisaalis tööl olema.“ Sean oli Fit and Fine’i omanik, ja kui sulle juba kuulub mingi äri, siis tegelikult kuulud sa ise ka sellele. Muidugi, kui nad abielluvad, siis kuuluvad nad sellele mõlemad. Sean kinkis Rileyle pulmadeks liikmekaardi. Riley oleks võinud välja mõelda koos higistamisest mõne parema viisi enda vormis hoidmiseks, aga noh, hea küll. Küll ta õpib neid jooksulinte armastama. Võib-olla on ka tema ühel heal päeval number neli mõõdus.

      „Jah, aga ma kardan, et mul on õhtul tegemist,“ ütles Emily.

      „Ma loodan, et su ema ei püüa sind jälle kellegagi paari panna.“

      Emily oli rääkinud, et viimasel tänupühal püüdis ema teda oma joogaõpetajaga paari panna. Emily oli äsja oma kallimast lahku läinud