Üks samm Wall Streetist ees. Peter Lynch

eespool mainitud vahejuhtumile suuremat tähelepanu. Kui see midagi ütleb, siis Fidelity Magellani miljonist kontovaldajast lahkus selle meeleheitliku nädala jooksul mõnda rahaturufondi alla kolme protsendi. Kui müüte meelt heites, müüte alati odavalt.

      Isegi kui 19. oktoober teid börsi suhtes närviliseks tegi, polnud tarvis sel päeval – ega järgmisel – müüma tormata. Aktsiaid oli võimalik portfellist likvideerida järk-järgult ja teenida paanikamüüjatest märksa rohkem, kuna detsembrist alustas turg stabiilset tõusu. 1988. aasta juuniks oli turg juba umbes 400 punkti langusest tagasi võtnud ehk teisisõnu kerkinud üle 23 protsendi.

      Kõikidele neile kümnetele õppetundidele, mida oktoobris pidime omandama, võin lisada veel kolm: (1) ärge laske tüütutel asjaoludel rikkuda head portfelli; (2) ärge laske tüütutel asjaoludel rikkuda head puhkust; (3) ärge kunagi minge välisreisile, kui raha on vähevõitu.

      Tõenäoliselt võiksin veel mitme peatüki jagu õpetussõnu välja tuua, aga parema meelega ma ei raiskaks teie aega. Eelistan kirjutada millestki, millest võib teile ehk rohkem kasu olla: kuidas ära tunda häid ettevõtteid. Ükskõik, kas indeks liikus päevaga 508 või 108 punkti, on head ettevõtted lõppkokkuvõttes edukad ja kesised panevad pillid kotti ning investoritele saab vastavalt osaks kasum või kahjum.

      Aga niipea, kui mulle meenub, mida ma Doyle’sis sõin, annan teile teada.

      Sissejuhatus:

      Lolli raha eelised

      Siinkohal tõotab autor, professionaalne investor, et järgneval 287 leheküljel jagab ta lugejatega oma edu saladusi. Kuid minu raamatu esimene reegel kõlab: ärge kuulake professionaale! Kakskümmend aastat selles ametis on mind veennud, et iga normaalne inimene, kes kasutab tavapärast kolme protsenti oma ajust, võib valida aktsiaid sama hästi või veel paremini kui keskmine Wall Streeti ekspert.

      Kindlasti te ei oota, et plastiline kirurg soovitaks teil ise endale näooperatsiooni teha, et torumees käsiks teil ise boilerit paigaldada või juuksur laseks teil ise oma tukka lõigata, aga siin ei ole küsimus kirurgias, torustikus ega juukselõikuses. Siin on tegu investeerimisega, kus tark raha pole eriti tark ja loll raha ei olegi tegelikult nii loll, kui ta arvab. Loll raha on loll ainult siis, kui ta kuulab targa raha nõu.

      Asjaarmastajast investoril on tegelikult palju loomupäraseid eeliseid, mida ära kasutades on tal võimalik ekspertidest ja turust tervikuna paremaid tulemusi saavutada. Selge see, et ise endale aktsiaid valides peaksitegi ekspertidest edukam olema. Vastasel juhul milleks üldse vaeva näha?

      Ma ei kavatse nüüd hoogu sattuda ega soovita teil kõiki investeerimisfonde paugupealt maha müüa. Kui selline asi peaks massiliseks muutuma, olen oma tööst ilma. Pealegi pole investeerimisfondidel häda midagi, eriti kui need investorile kasumit toodavad. Teatan puhtast aususest ja mitte niisama enesekiituseks, et miljonid amatöörinvestorid on Fidelity Magellani fondiosakutega kena tootlust teeninud, mistap mul üleüldse palutigi seda raamatut kirjutama hakata. Investeerimisfond on imehea leiutis neile, kellel pole aega või tahtmist oma nutti börsi vastu proovile panna, samuti neile, kes soovivad korralikku hajutatust väikese summaga.

      Kui aga olete jõudnud otsusele, et tahate iseseisvalt investeerida, peaksite proovima seda tõesti iseseisvalt teha. See tähendab kuumade vihjete, maaklerifirmade ostusoovituste ja teie lemmikuudiskirjade uusimate „kindlate tõusjate” eiramist omaenda uurimistöö kasuks. See tähendab, et tuleb ignoreerida ka kõiki aktsiaid, mille kohta te kuulete, et Peter Lynch või mõni muu autoriteet on seda ostmas.