Iiris. Sarah Crossan

kohevateks teradeks.

      Kuid ma kuumutasin liialt,

      õli läks liiga tuliseks,

      köök liiga suitsu täis

      ja alarm kukkus lõugama,

      nii et maja

      kajas.

      Issi jooksis kööki, juuksed märjad.

      Püha põrgu! röögatas ta ja enne kui ma jõudsin selgitada talle mõeldud plaksumaisiüllatust, haaras ta mul randmest, väänas ja väänas seda ning tõukas mu aeda, kus ma pidin istuma mitu külma tundi ja hoolega oma käitumise üle järele mõtlema.

      PLEKILINE

      Ma ei suuda uuesti magama jääda,

      nii et võtan kotist banaani

      ja koorin ära.

       See on üleni

       pruune plekikesi täis.

       Viskan selle käest.

       Ma pole kunagi

       suutnud

       plekilist puuvilja süüa.

      VARJAMINE

      Ega seda palju olnud, mida ma ei suutnud ära varjata

      varrukate, retuuside

      ja võltsitud koduse vabanduskirjaga:

      Allison ei saa täna sellel põhjusel võimlemistunnis kaasa teha. Õpetajad pööritasid silmi (kaastundetud menstruatsioonivalu suhtes) ja lubasid mul seina ääres istuda. Mu klassikaaslased hüppasid trampoliinil lühikestes pükstes ja T-särkides, kõhuli, kukerpalle tehes, lennates võimla lae alla, hõisates lõbust ja vabadusest, minul aga oli seal aega nuputada, kuidas isale mitte jalgu jääda sel päeval ja anda sinistele plekkidele võimalus kollaseks taanduda.