nüüd näed paremini?” uurib Kirjanik
“Jah, aga ära mulle niimoodi peale pressi!” turtsub ülbik.
Kirjanik astub sammukese tahapoole, surudes rahvast koomale.
“Õlut tahad?” pakub mees.
“Ma ei joo õlut,” teatab brünett jäiselt.
“Mina küll joon!” kuulutab Lill ja napsab mehe käest topsi.
Kirjanik, kel jagub silmi ainult jääkuningannale, ei pane joogipoolise kadumist tähelegi. Juhust kasutades kallab Lill kogu õlle oma kuivavasse kurku. See on küll vilets lohutus puhuks, kui su sõber on lolliks läinud, aga paremat pole Lillel kuskilt võtta.
Hommikul telklaagris ärgates märkab Lill, et Kirjanik magab kerratõmbunult omaenda telgi ees. Miks küll? Kas ta oli öösel nii purjus, et ei saanud telgilukku lahti? Ammendav vastus saabub kohe: mehe telgist poeb välja Diana, nagu Kirjanik oli brünetti kõigile tutvustanud.
“Miks Kirjanik õues magab?” küsib Lill, osutades telgi ees lebavale mehele.
“Igaks juhuks,” kehitab Diana nipsakalt õlgu. “Saad ju aru küll.”
Lill tunneb endas kohumas järjekordset ärritushoogu. See ülbe bitch viskas Kirjaniku mehe enda telgist välja! Absurd! Ja siis veel see eilne õiendamine kontserdilava ees…
“Tead, see oli täiesti vale, mida sa mulle eile lava ees ütlesid, teiste inimestega arvestamise kohta,” paristab Lill ühe hingetõmbega. “Esiridadesse tulevadki inimesed ennast välja elama, mitte paigal seisma.”
“Ma tean,” nähvab Diana, kõverdades huuled kergeks muigeks. “Mul oli lihtsalt kohutavalt halb tuju. Teistega õiendamine aitab vahel.”
Lill vaatab seda muiet ja tunneb, et hoopis tema ise on alles eluülikooli ettevalmistuskursusel.
Naised omavahel: kuidas mehi valida?
Juuksed pesemata ja rasvased, silmad meikimata, tuju mustemast mustem – nõnda kondab Lill ringi juba mitmendat päeva järjest.
“Kas juhtus midagi, et sa nii äbar oled?” uurib Kaja ühel hommikul, kui Armunäljaste naised telklaagris loosklevad.
“Jaa!” kurdab Lill, enesehaletsusest kössis kägar, imedes sigaretti nii ahnelt, et põsed lohkus. “Mulle tundub, et Poisu ei hooli enam minust.”
Aeglaselt ja melanhoolselt tõmbab Lill suitsu sügavale kopsu ja puhub taas välja. Äkitselt pahvatab ta laginal naerma.
“Mis juhtus?” imestab Bändimagnet.
Lill vehib käega ja kõõksub naerda, saamata esiotsa sõnagi suust.
Lõpuks suudab ta naerupursete vahele poetada: “Teate, kullakesed, ehk on mu tuju nii vilets hoopis sellepärast, et ma magasin eelmisel nädalavahetusel kolme mehega… kui Poisu kaasa arvata.”
Nüüd lagistavad tüdrukud juba kolmehäälse naerukoorina.
“Nii laiahaardeline oled sa ju varemgi olnud,” tähendab Kaja.
“Jah, ja ma ei põdenud mitte raasugi! Aga nüüd…” ohkab Lill. “Süümepiinad õgivad südame seest! Mulle tundub, et ma olen tõeline lits, kui Poisu kõrvalt teisi mehi nillin. Siis jällegi mõtlen, et vahet pole, nagunii ei saa Poisu minusugusest paksukesest eriti hoolida ja jätab mu varsti maha.”
“Palju õnne, sul on püsisuhe!” teatab Bändimagnet.
“Jah,” ohkab Lill sügavalt südamepõhjast. “Huvitav, kui palju sel püsival suhtel veel miinuseid on? Ikka ja jälle tuleb mõni välja.”
Päikesehelk välgatab taskupeeglil. Tüdrukud pööravad pilgud sinnapoole ja märkavad Dianat, kes ennast meigib. Ere päikesevalgus toob halastamatult esile peened kortsukesed naise silmade ümber. Jah, ilmselgelt on jäine brünett iludus vanem kõigist Armunäljaste tüdrukutest. Kui palju just, seda pole ta pidanud vajalikuks öelda. Ka oma varasema elu kohta pole Diana sõnagi poetanud.
Pärast Kirjaniku telgis magatud ööd teatas Diana – ülbe iseenesestmõistetavusega, kellegagi oma plaane arutamata –, et kavatseb mõnda aega koos Armunäljastega ringi rännata. Kirjaniku nägu säras seda kuuldes nagu päike, nii et Lill neelas alla keelele kippuvad vastuväited. Ehk läheb Kirjaniku armuhullus võimalikult pea üle ja see fuuria kaob oma teed?
Ent Lill eksis. Kuigi Diana kohtleb Kirjanikku käskivalt ja hoolimatult nagu orja, välistades igasuguse paarisuhte, loeb mees jääkuninganna soove silmist. Oma telki pääses Kirjanik tagasi ainult seetõttu, et Diana põlgas selle liiga väikeseks ning ostis endale uue ja ruumikama.
“Ma kuulsin teie vadistamist,” sõnab Diana, tõstmata pilku taskupeeglilt. “Aga ma ei saa aru, milles on probleem?”
“Süda valutab,” kurdab Lill.
“Ja siis?” sõnab Diana, kattes tušiga silmatorkavalt pikki ja kaardus ripsmeid. “Süümepiinad mõjuvad figuurile hästi. Tõenäoliselt sööd sa nende mõjul vähem.”
“Sina ära minu figuuri pärast muretse!” kähvab Lill ärritunult, lüües käed võitlusvalmilt oma töntsakatele puusadele.
“Ei tule mõttessegi,” tähendab Diana, kes on silmanähtavalt leebes tujus. “Lihtsalt kaalukaotus on ainuke mõistlik põhjus, miks mõne mehe pärast põdeda.”
“Mina põen meeste pärast kogu aeg,” ohkab Bändimagnet. “Ma armun peaaegu kõigisse, kellega ma magan. Õnneks lähevad need tunded tavaliselt kähku üle.”
“Mille järgi sina mehi valid? Kas välimuse?” huvitub Lill.
“See on muidugi tähtis,” nõustub Bändimagnet. “Algul ma vaatasingi ainult jõumehi, kes olid keha kenasti üles töötanud. Teate ju küll selliseid? Pumpavad viis või kümme aastat jõusaalis rauda ja siis tulevad linna peale tüdrukuid lantima, “töötasu” välja võtma.”
“Mis selles halba on?” imestab Lill. “Sa tahad ju jõumehega lihtsalt lõbutseda, mitte teda kodustada. Seda parem, kui poiss on valmistunud kümme aastat, et sinuga ööd veeta.”
“Musklis kehas ei olegi midagi halba,” nõustub Bändimagnet. “Ainult et kõige ilusama kehaga mehel, keda ma olen iial näinud, oli riist väga äbarik. Tilluke ja vedel nagu makaron. Noh, vähemalt olid tal osavad käed ja suu. Aga järgmisel jõumehel oli jälle väike riist! Ja see kutt oli voodis ka üsna fantaasiavaene. Nii et ma muutusin ettevaatlikuks. Hakkasin mõtlema, et ehk on see jõumeeste puhul tavaline.”
“Mis asi?” uurib Lill.
“See, et ülespumbatud lihased on justkui peenisepikendus,” seletab Bändimagnet.
“Niimoodi ei saa üldistada!” vaidleb Lill. “Paljudel jõumeestel pole vajadust midagi pikendada, kõik on niigi tore. Minul on küll kogemusi, et mõnel musklimehel on niisugune ja mõnel naasugune – kuidas kellelgi.”
“Just nimelt!” süttib Bändimagnet. “Nagu loterii. Mulle ei meeldi sellised õnnemängud!”
“Meeldib või mitte, sellist loteriid pole võimalik vältida,” sõnab Lill.
“Rumalus!” lõikab vahele Diana, kes viimistleb jätkuvalt meiki.
Tüdrukud jäävad teda põrnitsema, kuid Diana ei ütle enam midagi, kergitab vaid kulmu ja muigab taskupeeglisse.
“Ühesõnaga, ma leidsin teise lahenduse,” jätkab Bändimagnet. “Selleks, et mehega oleks kindla peale tore, tuleb vaadata lisaks välimusele ka midagi muud. Midagi kindlamat! Nagu näiteks ühine huviala. Muusika ongi täpselt selline asi!”
“Aa, sellepärast sa magadki just pillimeestega!” taipab Kaja.
“Mingi valik tuleb ju teha,” seletab Bändimagnet rahulikult. “Kujuta ette, et sa lähed toidupoodi ja hakkad leiba valima. Selleks loed pakenditelt läbi kõigi leivasortide tutvustused, mis on pisikeses raskesti loetavas kirjas. Võrdled