lusti lille’ seas;
Õitswas orus hüüdwad Eesti peiud
Õilmis Eesti puie reas:
Siin on ilus elada!
Kõrged pilwed nagu luiged lendwad
Üle maa ja mägede,
Päike, kuu ja koidu tähed rändwad
Lauldes üle jõgede:
Siin on ilus elada!
Siin on enne suurem sugu elan’d,
Rõõmus rahwas rändanud;
Siin on wõidu laulu wiisid kõland,
Mehed kõne kandanud:
Siin on ilus elada!
Wõiksin wete lained kinni püüda,
Püüda tuult ja linnu healt:
Siit neid laseks üle ilma hüüda,
Mäe halja harja pealt:
Siin on ilus elada!
Wõiksin taewa wõlwi kirjutada
Hele wälgu walgega:
Sinna tahaks siis ma tunnistada
Paistma ime palgega:
Eestis ilus elada!
Palumine
Oh, Kõrge Waim, nüüd tule Sa,
meid täida armu tulega!
Meid taewa paelul ühenda,
Tee tähta kuldse sulega:
Mu Eesti rahwas rahu sees
Piab üheks saama minu ees!
Su troonilt jookswad armu jõed
Ju Eesti rahwa rindu ka.
Sest lauta wälja kõrged käed,
Ning wõia meid truu waimuga!
Su altar olgu Eesti maa,
Oh, Kõrge Preester lepita!
Su õli sarwe wala ka
Me’ esimeeste peade peal’!
Tee põlew põesaks tõde sa!
Arm olgu Hooreb Eesti maal.
Sest, Kõrge Waim, nüüd tule Sa,
Meid täida armu tulega!
Hea ja halb
Kes oma pale higi sees
On teiste higi näinud;
Kes näinud wend’e silma wees,
Kuis wõeras walu teinud,
Kes alatumal’ appi läin’d
Ja peastja poole palwet tein’d:
See saagu taewa riiki!
Kes aga koormat kaaludes
Weel kiwa peale kannab
Ja koorma-kandja kubja ees
Weuloomal witsa annab;
Kes kikki kõrwul kuulutab.
Mis wõeras ette tuulutab:
Sell’ Isa andeks andku!
Jäegem ühte!
Reisi kepi najal seisin
Eesti piiril hulga aja,
Edasi siis mõttes käisin
Läbi kodu kalli raja:
Kuulsin hõiskamist ja heali,
Meelitamist, laulu keeli.
Kõlas wainult sarwe heli;
Laulis lehtes linnu kari;
Woolas laenil wilja wäli;
Lehkas luht ja mets ja mari,
Haljad hiied teretasid,
Jõed wiisi weeretasid.
Eesti taewa selgest sülest
Waatwad kuu ja tähte kuma
Eesti ilu peale ülest,
Elustawad elutuma.
Hoowab selles ilu kojas
Poeg’e püüd ka ühes ojas?
Ära eksi! Sinu luule
Kujutab küll kodu koha,
Aga hoia oma huule!
Ütled tõtt, siis teenid wiha.
Eesti lapsed lahku läinud,
Kahel korral leeri teinud.
Hüüab ühest leerist sulle
Wasta Eesti wend’e hüüe,
Kajab teisest korrast jälle
Wasta waenlus, wõeras püüe.
Ühed ehitawad, köitwad –
Teised elbitajaks heitwad.
Jäeme ühte! Ühenduses
Kosume ja kasvatame
Wendi ühes armastuses
Kindluselle, töö ja tõele, –
Ühendus on elu-idu,
Eesti tulewane pidu.
Ärgem waenu oma keskel
Wend’e sekka laskem seada!
Ala sõa riist’e viskel
Wõime waenu saagiks saada.
Olgu waenlastega waenlus,
Wendadega – wenna kaenlus.
Eesti laual
Eesti lauast laulu hääl
Tõuuse pilwe poole!
Taara kojast wiisi wägi,
Kungla kullast laulu jõgi
Lange meie maale!
Wapper wanemate waim
Kõrges Taara kojas.
Tule meie pidu lauuda!
Too meil truudust, nagu rauuda!
Liigu laulu ojas.
Helise siis laulu heal,
Üle Eesti kõla,
Tuule keelil kõigil’ poole
Hüüa meie Eesti soole:
Eesti sugu ela!
Eesti meel ja Eesti arm,
Hoia koos me’ hinged!
Pidu laulu laente koha
Kustutagu waenu, wiha,
Wõitku wõerad winged!
Meie waprad wõitlejad,
Eesti esimehed,
Kes me’ elu küünalt kannud,
Teile tõstame nüüd kannud:
Elage, me ehed!
Auusus, tõde, truudus, arm
Eesti pinnal olgu!
Wenna waenlast wihkageme
Kisa andes ihkageme:
Rahu meile tulgu!
Keda kannud Eesti eit,
Eesti pinnal: ela!
Eesti truu ja tugew peiu,
Eesti hella, nägus neiu,
Teile