Saabastega kass. Charles Perrault

on>

      SAABASTEGA KASS EHK KASSI-ISAND

      Üks mölder oli jätnud oma kolmele lapsele päranduseks ainult veski, eesli ja kassi. Vara sai ruttu jagatud. Selleks ei kutsutud kohale ei notarit ega advokaati, sest need oleksid kehva päranduse peagi ära õginud. Kõige vanem poeg sai veski, keskmine sai eesli, kõige noorem sai ainult kassi. Viimane ei mõistnud oma kehva osa pärast kuidagi lohutust leida.

      „Minu vennad,“ ütles ta, „võivad endale ausalt leiba teenida, kui nad kokku jäävad. Aga kui mina olen kassi ära söönud ja tema nahast endale muhvi teinud, pean surema nälga.“

      Ehkki kass kuulis tema sõnu, ei näidanud ta seda välja ja ütles väärikal ning tõsisel ilmel:

      „Ärge heitke meelt, isand. Andke mulle kott ja laske mulle paar saapaid teha, et ma saaksin võsas käia, ja küll te näete, et teie jagu polegi nii halb, kui teile praegu paistab.“

      Olgugi et kassi peremees sellele suuremat lootust ei pannud, oli ta ometigi näinud, kuidas kass oli osavate trikkidega rotte ja hiiri püüdnud – kas jalgupidi rippu olles või jahu sees surnut teeseldes – , ja ta ei kaotanud päriselt usku, et võib kassi abiga viletsusest pääseda.

      Kui kass oli nõutud asjad saanud, tõmbas ta saapad südilt jalga, riputas koti kaela, võttis kotinöörist esikäppadega kinni ja läks tihnikusse, kus oli rohkesti küülikuid. Ta pani kotti kliisid ja jänesekapsast, sirutas ennast välja nagu koolnu ja jäi ootama, et mõni nooruke küülik, kel selle ilma kavalused veel teadmata, tuleks ja hakkaks ta kotis tuhnima ning sööma seda, mis ta sinna oli pannud.

      Vaevalt sai kass pikali heita, kui saak oligi käes. Noor tuisupea küülik puges kotti ja kassi-isand tõmbas kähku nöörid kinni, võttis küüliku ning tegi talle halastuseta otsa peale. Täis uhkust oma saagi üle, läks ta kuninga juurde ja palus ennast jutule võtta. Kass juhatati Tema Majesteedi vastuvõtusaali, kus ta sisse astudes tegi kuninga ees sügava kummarduse ja ütles:

      „Majesteet, härra markii de Carabas1 (selle nime pani kass oma peremehele omast peast) tegi mulle ülesandeks tuua teile see küülik tema tihnikust.“