jõudis järg hiigelsuurte megaostukeskusteni, nagu näiteks 1981. aastal Kanadas Albertas avatud West Edmonton Mall, kus oli enam kui 800 poodi, hotell, lõbustuspark, minigolfi rada, kirik, veepark päevitamiseks ja surfamiseks, loomaaed ja 130 m pikkune järv.
Tänapäeval on maailma kõige suurem ostukeskus 640 000 m² põrandapinna ja 1500 kauplusega South China Mall Hiinas Dongguanis.
POST-IT -MÄRKMEPABER
Firma 3D teadlane Spencer Silver üritas 1968. aastal luua väga tugevat liimi, aga see ei õnnestunud üldse, mispeale ta töötas välja hoopis väga nõrga liimi. Uuele liimile leiti kasutust alles 1974. aastal, kui Spencer Silveri kolleeg Arthur Fry tuli mõttele tarvitada liimi järjehoidjalipikutel oma kirikukoori lauluraamatu vahel.
Esimesed Post-it-märkmepaberi prototüübid valmisid 1977. aastal ja pärast suurt müügikampaaniat aastail 1980/81 võeti toode kasutusele kogu maailmas.
Faktid Faktid Faktid
On olemas arvuti tarkvara, mida saab osaliselt kasutada arvuti töölaual nagu Post-it-märkmepaberit kirjutuslaual.
PÄEVITUSKREEM
20. sajandi alguses üritas Lõuna-Austraalia keemik H. A. Milton Blake luua efektiivset päikesekaitsevahendit. Aga ei tema ega paljud teisedki suutnud leida kreemile õiget koostist.
Esimene toimiv päikesekaitsevahend loodi alles 1944. aastal. Teine maailmasõda oli tol ajal täies hoos ja sõdurid kippusid saama tõsiseid päikesepõletusi. Apteeker Benjamin Greene otsustas mõelda välja midagi, mis pakuks sõduritele kaitset ohtlike päikesekiirte eest. Ta valmistas oma naise ahjus kleepja punase aine, mida nimetas red vet pet (red veterinary petrolatum, punane veterinaarvaseliin). Green katsetas seda oma kiilal pealael. Aine ei toiminud sugugi nii hästi kui moodsad päikesekaitsekreemid, aga algus oli siiski tehtud.
Seejärel lõi Greene palju kasutajasõbralikuma päikesekaitsevahendi ja hakkas seda Miamis ja selle ümbruses müüma. Ta asutas Coppertone Company ja uue päikesekaitsekreemi müük muudkui kasvas.
Faktid Faktid Faktid
Vanad kreeklased kasutasid kaitseks päikese eest oliiviõli.
KÄIMLAD
Käimla e. tualett võeti kasutusele kauges minevikus. Aastal 2500 e.Kr. oli praeguse Pakistani aladel asunud Harappa elanikel igas majas vesitualett, mis oli ühendatud põletatud tellistega kaetud äravoolutoruga. Tualetid olid olemas ka vanas Egiptuses ja Hiinas. Rooma riigis oli tualett vahel osa avalikust saunast, kus mehed ja naised käisid koos.
Vesikloseti leiutas 1596. aastal arvatavalt sir John Harington, kuigi enne üldisse kasutusse jõudmist oli vaja seda täiustada.
Enne ja tol üleminekuajal kasutasid paljud inimesed, eriti maal, välikäimlaid.
TUALETTPABER
Tualettpaberi leiutamise eest 1857. aastal peame tänama ameeriklast Joseph Coyettyt, aga pühkimise jaoks mõeldud paberit hakkas British Perforated Paper Company tootma alles 1880. aastal. WC-paber ei jõudnud tarbijani mitte rullides, vaid karbis juba valmis lõigatud ruutudena. Rullis tualettpaber muutus tavaliseks alles 1907. aasta paiku.
HAMBAHARI
Naturaalsete harjastega hambaharja leiutasid muistsed hiinlased, kes kasutasid selle valmistamiseks seaharjaseid. Euroopas soovitasid hambaharju 18. sajandil esimesena Prantsusmaa hambaarstid. William Addis Inglismaalt Clerkenwaldist lõi esimese masstootmisse läinud hambaharja ja Ameerikas patenteeris hambaharja esimesena H. N. Wadsworth. 1938. aastast ei kasutatud enam seaharjaseid ja DuPont valmistas esimese nailonharjastega hambaharja.
Faktid Faktid Faktid
Enamik ameeriklasi hakkas oma hambaid puhastama alles pärast Teist maailmasõda, kui Ameerika sõdurid selle kombe Euroopast kaasa tõid.
HAMBATIKUD
1872. aastal patenteerisid Silas Noble ja J. P. Cooley esimese hambatikkude valmistamise masina.
HAMBAPASTA
Hambapastat hakati Hiinas ja Indias kasutama juba 500 aastat e.Kr., tänapäeval tuntud hambapastat hakati siiski valmistama alles 18. sajandil. 1824. aastal segas hambaarst nimega Peabody esimest korda hambapasta hulka seepi ja veidi hiljem, 1850. aastatel, lisas John Harris segule kriiti. 1873. aastal tootis Colgate esimese masstoodanguna väljastatud hambapasta, aga seda ei müüdud mitte tuubis, vaid purgis. 1892. aastal pani Washington Sheffield Connecticutist hambapasta kokkukeeratavasse tuubi. Sheffieldi hambapasta sai nimeks “Dr. Sheffield’s Creme Dentifrice”.
HAAKNÕEL
1849. aastal tahtis leidur Walter Hunt oma heale sõbrale ära maksta 15 dollari suurust võlga. Raha hankimiseks otsustas ta leiutada midagi uut. Ta valmistaski messingtraadi jupist esimese haaknõela. Hunt patenteeris oma leiutise, müüs õigused neljasaja dollari eest, maksis sõbrale võla ära ja alles jäi talle 385 dollarit. Tagantjärele võib küll öelda, et ta tegi kehva äri…
Mood
PESAPALLIMÜTS
Pesapallimängijatel kulus palju aastaid, enne kui nad otsustasid täna nii tuntud mütsi kasuks.
Esimene pesapallimeeskond Knickerbockers kandis õlgkübaraid ja aastatel 1840–1870 oli mängijatel igasuguseid võimalikke ja võimatuid peakatteid: meremehemütse, džokimütse ja isegi tuttmütse.
1870. aastatel muutus populaarseks lühikese nokaga lame müts. Seda nimetati Chicago-päraseks pesapallimütsiks. Tihti kaunistasid mütsi kontsentrilised põikitriibud, mis muutsid selle natuke mitmekihilise tordi sarnaseks.
1860. aastal kandsid Brooklyn Excelsiors’i mängijad nokatsit, mis oli tänapäeva pesapallimütsi eelkäija. See Brooklyni stiil sai populaarseks 1900. aasta paiku. Tänapäevast pesapallimütsi hakati kandma alles 1940. aastatel.
Faktid Faktid Faktid
Seattle Mariners’i mängija Ken Griffey Jr. oli esimene, kes keeras oma pesapallimütsi noka kukla taha.
BIKIINID
Tänapäevased bikiinid leiutas 1946. aastal Pariisi insener Louis Réard. Oma nime said bikiinid Bikini atolli järgi Marshalli saarestikus, kus katsetati aatomipommi. Nimevaliku põhjuseks oli oletus, et üllatus uue rõivatüki üle on niisama jõuline kui aatomipommi plahvatus.
Réard oli edasi arendanud Jacques Heimsi päevitusriideid, mida kaks kuud varem oli tutvustatud kui “Aatomeid” (nimi anti nende suuruse järgi) ja Réard reklaamis oma loomingut kui “maailma kõige väiksemaid ujumisriideid”.
Aga kulus tervelt viisteist aastat, enne kui bikiinisid hakati aktsepteerima ka puritaanlikus USA-s.
1957. aastal mõjutasid Brigitte Bardot’ bikiinid filmis “Ja Jumal lõi naise” USA päevitusriiete turgu ja 1960. aastal põhjustas Brian Hylandi poplaul “Itsy Bitsy Teenie Weenie Yellow Polka Dot Bikini” bikiinide müügiedu kogu maailmas.
Faktid Faktid Faktid
1951. aastal keelati bikiinid Miss Maailma võistlustel.
RINNAHOIDJA
Mõte rinnapartiid katta või toetada sai alguse 6500 aastat tagasi vanas Kreekas. Aga esimene rinnahoidja nimega le bien-être (‘hea enesetunne’) loodi alles 1889.
Ameerikas patenteeris rinnahoidja esimesena Mary Phelps Jacob 1913. aastal. Tema leiutis on tuntud kui moodsa rinnahoidja eelkäija. Ta müüs patendi 1500 dollari eest Connecticutis Bridgeportis asuvale firmale Warner Brothers Corset Company. Warner teenis Jacobsi patendi pealt kokku umbes 15 miljonit dollarit.
1922. aastal muutis New Yorgi väikese riidepoe õmblejanna Ida Rosenthal koos poe omaniku Enid Bissetti ja oma abikaasa William Rosenthaliga naistemoodi. Tol ajal valitses poisilik figuur ja naiste loomulikke kumerusi varjati rinda lamedamaks suruva rinnahoidja abil. Bissetti