elus arengu- või käitumisprobleemide riski – kuigi tõendid selle kohta on segasevõitu.
Kuid sellest tasemest allapoole jääb tohutu hall piirkond, kus alkoholitarbimine võib loodet mõjutada, aga ei pruugi. 2012. aastal leiti Taanis korraldatud ulatuslikus uurimuses, et üks kuni kaheksa kokteili nädalas ei tundu lapse viiendaks eluaastaks mingit mõju avaldavat tema IQ-le, tähelepanu püsivusele või niisugustele ajufunktsioonidele nagu plaanimine, organiseerimine ja enesekontroll. Erinevalt paljudest sarnastest uurimustest oli taanlaste projekt hästi kavandatud: naistelt küsiti, kui palju alkoholi nad raseduse ajal tegelikult tarbisid, ja seejärel jälgiti nende laste arengut mitme aasta jooksul.
Samuti ei ole õige arvata, et täiskarskus on parim käitumisviis: mitmed uurimused on praeguseks näidanud, et raseduse ajal üks kuni kaks ühikut alkoholi nädalas tarbinud naiste lastel tekib käitumisprobleeme väiksema tõenäosusega kui täiskarsklastest rasedate lastel. Ühest niisugusest uurimusest ilmnes, et vähesel määral alkoholi tarbinud emade poegadel esines vähem käitumismuresid ja hüperaktiivsust, tütardel aga vähem suhtlemisprobleeme ning emotsionaalseid muresid. Mõõdukate alkoholitarbijate lapsed (rasedad, kes jõid kolm kuni kuus alkoholiühikut nädalas) sarnanesid laias laastus täiskarsklaste lastele, ning nädalas üle seitsme ühiku alkoholi tarbinud naiste lastel esines veidi rohkem käitumisprobleeme. Kuid on ka võimalik, et need erinevused tekkisid selle tõttu, et vähesel määral alkoholi tarbinud rasedad olid üldiselt lõõgastunumad või pärit kõrgema sissetulekuga või kõrgema haridustasemega keskkonnast kui täiskarsklased.
RCOGi teadur Patrick O’Brien ütleb, et on äärmiselt ebatõenäoline, et vähene alkoholitarbimine – üks kuni kaks ühikut üks või kaks korda nädalas – arenevat loodet kahjustaks. Briti Meditsiiniühingu teadur vivian nathanson (kes propageerib täiskarskust) möönab, et kuni kaheksa ühikut nädalas tõenäoliselt kahju ei tee, kuid soovitab sellegipoolest ettevaatuse mõttes alkoholitarbimisest üldse loobuda, või võtta vaid lonks veini.
Muidugi võib olla ka teisi põhjuseid, miks naistele täiskarsklust soovitatakse. Näiteks on äärmiselt raske korraldada piisavalt ulatuslikke uurimusi, mis võimaldaksid määratleda neid probleeme, mis vähesel määral alkoholi tarbijatel tekkida võiks. On võimalik, et vähene alkoholitarbimine kätkeb teatud riski, kuid praegu me ei tea selle kohta veel midagi. Teisalt puudub kindlus, et naised suudavad järgida alkoholikoguste kohta antud soovitusi. „Me teame, et paljud inimesed joovad tegelikult märksa rohkem, kui nad ise arvavad, sest see, mida nemad üheks ühikuks peavad, on tegelikult mitu ühikut,” ütleb nathanson. „Täiskarsklust on aga lihtne mõõta.” tõenäoline on seegi, et teatud arenguperioodidel on loode alkoholi mõjule vastuvõtlikum kui mõnel teisel ajal. Ühes hiljutises uurimuses leiti, et kui raseduse ajal juuakse rohkem kui üks alkoholiühik päevas, suurendab see üldiselt lapse alakaalulisena või liiga väikesena sündimise riski, kuid alkoholi tarbimisel seitsmenda ja kaheteistkümnenda nädala vahel ilmnes tugev seos loote alkoholisündroomile iseloomulike väärarengutega: väike pea, väike ülalõug, õhuke ülahuul ja väikesed, kitsa lõikega silmad.
Naised, kes tarbisid sel perioodil alkoholi vaid mõne sõõmu, arvati sellegipoolest mittetarbijate hulka. Seitsmenda ja kaheteistkümnenda rasedusnädala vahel areneb loode eriti intensiivselt: kõigest viie nädala jooksul saab konnakullese mutandi moodi olendist inimese välimusega loode, kelle peamine ülesanne pärast 12. nädalat on lihtsalt suuremaks kasvada. Nii ei ole üllatav, et sedavõrd olulisel ajal tuleb vältida kõike, mis arengut häirida võib. Lisaks on see tõenäoliselt ka periood, mil naised kõige väiksema tõenäosusega alkoholi tahavad, sest hommikune iiveldus on kõrgpunktis ja enamik naisi tunneb end pidevalt rampväsinuna.
Lõppkokkuvõttes tuleb igal naisel endal läbi mõelda, kas väike jook on raseduse ajal tema arvates okei või mitte. Kuid kogutud tõendite põhjal töötasin ma välja oma isiklikud reeglid.
• Kolmel esimesel raseduskuul on kõige suurem oht arenevat loodet kahjustada, seega püüa sel ajal alkoholi vältida. Kui sa ei tea, kas oled rasedaks jäänud või mitte, ära enne testi tegemist igaks juhuks joo. Enamik naisi tuvastab oma raseduse umbes seitsmenda nädala paiku, ja just sel ajal tundub algavat kõige kriitilisem periood.
• Kui täiskarsklus ei ole sinu jaoks, siis püüa piirduda ühe kuni kahe alkoholiühikuga üks või kaks korda nädalas. Kui aga juhtub, et jood mõnikord sellest kogusest rohkem (kuni kaheksa ühikut nädalas), ei ole ka selles tõenäoliselt midagi hullu.
• Tea täpselt, kui suur on üks alkoholiühik, ja pea meeles, et mõned veinid ja õlled on teistest kangemad.
• Korraga palju joomine on arvatavasti halvem kui sama koguse tarbimine pikema aja jooksul, sest looteni jõudev alkoholikontsentratsioon on kõrgem. Seega püüa oma joogid võimalikult pika aja peale hajutada.
6
Kas loode tunneb nende asjade maitset, mida ema sööb?
KÕHUTITAD kümblevad tõelises maitsete kokteilis, mis võib neile aegsasti õpetada, mida on hea süüa, kui nad lõpuks siia maailma popsatavad. Keele maitsenäsad hakkavad arenema 13.–15. rasedusnädalal, võimaldades lootel tuvastada lihtsaid maitseid nagu magus, hapu ja soolane, kuid paljusid keerukamaid maitsekombinatsioone, mida inimesed tunnevad, tekitavad toidust lenduvad molekulid, jõudes ninas asuvate retseptoriteni. Kõik need ained leiavad tee ka kõhutitat ümbritsevasse lootevedelikku, suuresti samamoodi, nagu maitsed imbuvad ka rinnapiima (vt 111. osa „Kas see, mida ma söön, mõjutab mu rinnapiima maitset?”). „Kui aine satub vereringesse, satub see ka lootevedelikku ja rinnapiima,” ütleb Julie Mennella, Philadelphias asuva Monelli Keemiliste aistingute Keskuse teadur, kes püüab oma laboris välja selgitada, kuidas inimesel tekivad teatud maitse-eelistused.
Kolme viimase raseduskuu ajal hingab ja neelab loode umbes liitri lootevedelikku ööpäevas – arvatavasti mitte niivõrd toitainete saamiseks kui sünnijärgseks ajaks valmistudes – ja suur osa sellest vedelikust läbib suus ja ninas asuvad lõhna- ja maitseretseptorid.
Mõned tugeva lõhnaga molekulid, näiteks väävliühendid, mis annavad küüslaugule iseloomuliku maitse ja lõhna, on nii intensiivsed, et kui võtta lootevedeliku proov naiselt, kes sõi küüslaugust toitu, võib ka sellest tunda küüslaugulõhna. Seega saavad sündimata lapsed väga hästi maitsta, mida nende emmed raseduse ajal söövad, ja see tundub neil ka meeles püsivat. Mitu uurimust on tõendanud, et imikutele, kelle emad sõid raseduse ajal ohtralt küüslauku või aniisi, meeldib nende lõhn juba esimestel päevadel pärast sündi – nad hakkavad seda tundes otsivaid või imevaid liigutusi tegema.
7
Kas ema veidrad isud mõjutavad lapse toidueelistuste kujunemist?
KÕHUTITAD mitte üksnes ei saa juba enne sündi tervet maitsete pillerkaart nautida, vaid tundub, et mälestus neist maitsetest mõjutab ka seda, millised toidud neile hilisemas elus meeldima hakkavad.
Uurimused on näidanud, et kui tulevane ema joob raseduse viimase kolmandiku või kahe esimese imetamiskuu ajal neli korda nädalas klaasi porgandimahla, eelistab tema laps pärast rinnast võõrutamist süüa hommikuhelbeid mitte piima, vaid porgandimahlaga. Neile imikutele, kelle ema sööb raseduse ajal ohtralt puuvilja, maitseb see hästi ka pärast võõrutamist. „Tita uurib, millised toidud emmele meeldivad,” räägib Mennella. „Minu arvates on see esmane viis, mille kaudu imik õpib tundma toiduained ja nende omadusi.” seetõttu peaks võimalikult paljude erimaitseliste toitude söömine raseduse ja rinnaga toitmise ajal tutvustama lapsele kõikvõimalikke maitsenüansse ning teoreetiliselt vähendab see edaspidi toiduga pirtsutamist. Kuid kui süüa liiga palju ebatervislikku toitu, võib see luua ka halva toitumismudeli. Need imikud, kelle ema jõi raseduse ajal nädalas kaks väikest pokaali veini, hakkasid alkoholilõhna tundes rohkem naeratama ning imemis- ja lakkumisliigutusi tegema kui need, kelle ema võttis vaid harva lonksu veini või hoidus alkoholist täielikult – kuigi ei ole selge, kas niisugune sümpaatia alkoholi suhtes kestab edasi kuni täiseani või mitte.
Üks kummaline rottide peal tehtud uurimus näitab, et see võib vabalt nii olla. Noored rotid, kelle emad olid tiinuse ajal alkoholi tarvitanud, ilmutasid jommis partnerite vastu