lasta, kuigi too oma ärajoodud aruga sinna muidugimõista kippus ja vahel läkski, ainult et mitte kauaks, sest sellisel juhul oli Alma kohe jaol ja kupatas ta taresse tagasi. Mis see siis olgu – kesköö ammu käes ja kõik õiged inimesed magavad juba, aga tema töllerdab õue peal ringi ja vahib taevasse nagu mõni segane.
Ja need raketid, oh issanda vägi küll! Neid pole Alma ealeski sallinud, sest pole neil mõtet ega miskit – lartsutatakse ainult maailmatuma suur hunnik raha asja ees, teist takka taevasse ja tehakse justnagu kõik selleks, et kusagil midagi põlema panna, sest ega mingisugust muud mõtet nende laskmisel pole. Ja selle lartsutamise ajal ollakse koledasti purjus ja ei teata siis enam õieti isegi, kuhu need raketid sihitakse.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.