Narvast Tallinna. Matthias Johann Eisen

seletada. Niisugused kolm kaunis suurt malmkuju (kaks kotkast ja kilp-kirves-nooled) seisavad iga kahe posti vahel. Sild on Nikolai I valitsuse ajal ehitatud.

      5. Keelte jagamine

      Ennevanasti, kui rahvastele keeled antud, käinud üks mees keeli jagamas. Keeled olnud mehel märsiga seljas.

      Kui ta Eestimaa poolt tulles Narva jõe äärde jõudnud, olnud keeled kõik juba jaotatud, ainult keelte puru olnud veel märsi sees. Mees loputanud jõeveega märsi puhtaks ja visanud siis selle loputuse teisele poole jõge. Sellest saanud isurite keel ja seepärast räägivadki isurid (ižorlased) sõna eesti, teine soome, kolmas vene keelt. Nende keelt nimetavad muud Narva lähedalt elanikud tänapäevani pilgates “märsiloputuseks”.

      6. Mäelinn

      Eesti rahva muinasjutud arvatakse kahte jakku. Esimesed on niisugused, mis jutustavad elust vanal kuldsel ajal ja kangelase kombel. Teised on säherdused, mida paiklikeks juttudeks kutsutakse ja millest rahvas väga tõsisel näol jutustab. Mitmes kohas näidatakse kohti ja paiku, millest rahvas teab mõndagi jutustada.

      Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas on kaunis kõrge mägi, mida Ebavere mäeks kutsutakse. Rahvas räägib sellest mäest mitmet moodi ja mitmest viirastusest, mida seal on näidatud.

      Üks noormees oli kuulnud, et Ebavere mäe sees peab linn olema, ja kes seitsmel jaaniööl sinna mäele läheb, saab linna sisse.

      Noormees käis kuus jaaniööd järjestikku mäel, ja kui ta seitsmendal jaaniööl mäele läks, ei näinud ta enam metsa, vaid tore linn paistis talle vastu, justament3 nagu oleks maa seest välja kasvanud. Sirged uulitsad, kõrged majad, toredad kaubamajad paistsid noormehele väga kenasti vastu. Mehed toredas riides kõndisid uulitsal ning tuled põlesid särades nagu pühade ajal.

      Noormees kõndis mõned korrad rahva seas edasi ja tagasi ja keeras viimaks ühte poodi, kust ta endale head saapad odava hinna eest ostis. Lõppeks pööras ta linnast välja. Tagasi vaadates ei näinud ta linna ega tulesid. Mägi ja mets ainult mustasid talle sealt vastu, kus mõne minuti eest linn oma toreduses hiilgas.

      Räägitakse, et Rootsi kindral Löwenhaupt seal ligidal vene väe eest peidus olnud. Seda tunnistust annavad mitmed kivide sisse raiutud ristid ja vigurid, mis praegu on näha mäetaguses metsas. Möödaläinud aastal leidis üks karjapoiss sealt metsast kaheteistkümne rubla suuruse rahatüki, mis imelike viguritega ära oli vigurdatud. Sealt eemal Põdrangu mõisa väljal on tee ääres nelja jala pikkune kivirist maas. Vist on sinna mõni kõrgema auga mees maha löödud.

      Mäe nimi “Ebavere” tähendab vist seda, et vanad eestlased seal oma jumalatele ohverdasid.

      7. Võru linn

      Mõne hea aasta eest elasid Paide linna ligidal kaks jõukat peremeest, Tondisaare Mikk ja Rikassaare Jüri. Mikk oli taluperemees ja Jüri oli karjamõisa-pidaja. Nagu see ikka juhtub, elasid nad kaunis ligistikku ja pealegi veel heas sõpruses.

      Kord oli Tondisaare Mikk Rikassaarel pulmas. Seal aeti mitmelt poolt lõbusasti juttu, üks rääkis seda ja teine teist, kui korraga Mikk ütles, et ligidal soos olevat muistne Võru linn. Muidugi teada, et säärane jutt vasturääkimist sünnitas, vasturääkimisest vaidlemist ja vaidlemisest kihlvedu. Sai kihlvedu veetud, sammusid Jüri, Mikk ja käemehed soo poole. Aga enne sohu minemist õpetas pulma perenaine Jürile laulu, mis siis laulda, kui Jüri lõpetust soovib.