imelik asi tähendada.
Vanamees mõtelnud: Ega see õige asi ole, et inimene vee peal käib. Ütelnud ise: “Jumal Isa, Pojuke!”
Sedamaid kadunud naesterahvas sulinal vette ära.
Vanamees kõnelenud selle peale pojale, et ta vanemate käest ikka näkist kuulnud, aga ei ole seda iialgi uskunud. Nüüd on ta oma silmaga näinud, et kõik tõsi, mis vanemad inimesed räägivad.
32. Kahala näkk
J. Abreldal Kuusalust.
Kahala järve kalda peal võtnud korra kaks naesterahvast loogu.
Korraga näevad: üks hall vanamees kõnnib järve kalda ligidal vee peal.
Naesed ehmatanud seda nähtust nähes hirmsasti ära. Saanud aru, et see näkk olnud. Mõlemad vaadanud hirmu pärast Uuri küla peale. Järve poole jälle tagasi vaadates olnud hall vanamees selle aja sees kadunud.
33. Kaevu näkk
J. Abreldal Kuusalust.
Vanal ajal olnud Pronka kaevus näkk.
Tüdruk läinud kaevust vett tooma. Näinud sõrmuse vee peal.
Hakanud sõrmust ära võtma. Sõrmus kadunud vette. Üks imelik vägi tõmmanud ka tüdruku vette.
Üks mees juhtunud tüdruku vette langemist nägema. Mees tulnud, tõmmanud tüdruku kaevust välja.
Seda viisi peasnud tüdruk veel hingega ära.
34. Juhtumised kaevu juures
O. Hintzenberg Lehtsest.
Karjapoiss käinud metsas karjas. Iga õhtu vana kaevu juurde minnes tulnud ta juurde äkitselt tema suurune poiss. See olnud kangesti riiakas, püüdnud ikka karjapoisiga kisklema minna. Sundinud loome peksma ja kurja vanduma.
Viimaks rääkinud karjapoiss lugu teise karjapoisile. Läinud teisega kahekesi selle vana kaevu juurde. Kaevu vaadates näinud kaevu põhjas risu all ilma nahata koera.
Hakanud koerast rääkima. Sedamaid koer kaevust välja, neid taga ajama.
Poisid joosnud, mis võinud. Viimaks jätnud koer tagaajamise järele. Poisid peasnud ära.
Teisel päeval kaevu ligidal olles tulnud poisi juurde hall vanamees. Hakanud taplema, miks poiss teisele karjapoisile ütelnud, et võeras poiss ta juures käinud.
Poiss tahtnud ära joosta, aga vanamees löönud teda kepiga. Poiss olnud kaks nädalit haige.
Selle peale ei näinud poiss selle kaevu juures enam midagi halva.
Kustas Veidendammi suust.
35. Vankre täis lapsi jõkke
T. Viedemann Kose kihelkonnast.
Ilus naesterahvas sõitnud korra hobuse ja vankriga mööda jõe äärt.
Lapsed mänginud jõe äärel. Naesterahvas kohe lapsi meelitama: “Tulge minu vankrile sõitma!”
Lapsed rumalad läinud. Vanker saanud lapsi üsna täis. Naene hakanud sõitma, sõitnud kõigi lastega jõe põhja.
See oli näkk, kes lapsed seda viisi ära uputas.
36. Pime näkk
J. P. Sõggel Paistu-Kaarlist.
Rahvas rääkis korra, et suure jõe näkk pimedaks jäenud. Nähtud teist mitu korda, aga ei ole teine katsunudki midagi paha teha.
Inimesed jäenud sellepärast õige hooletumaks. Ei kartnud ise järve ääres käia ega lapsi järve äärde lasta.
Ühel päeval kõndinud kaks last jälle selle jõe ääres. Korraga tulnud näkk jõest välja, viinud mõlemad lapsed jõkke.
Mine usu nüüd veel, et näkk pimedaks jäenud! Sest saadik ei uskunud rahvas ka pimedat näkki enam.
37. Uputatud lapsed
J. A. Veltmann Kõost.
Enne vanasti olnud ühel ilusal päeval Aasu talu karjane loomadega lõunel. Pererahvas olnud kõik Paarika järve ääres heinamaal.
Koju tulles läinud karjane kohe kahe väiksema lapsega Paarika järve suplema. Olivad ennegi seal alati suplemas käinud.
Korraga kuulnud heinalised laste kisendamist järvest.
Peremees ütelnud: “Jumal teab, mis neil lastel seal ometi viga piaks olema, et nad järve ääres nii kisendavad!”
Peremehe õde vastanud: “Mis neil siis viga on! Eks nad kisenda täna niisama nagu igapäev!”
Peremees jäenud rahule. Ei aimanud mingisugust õnnetust. Pealegi vaikis pea laste ääl.
Perenaene hakanud seni kodu karjast taga otsima. Tahtnud, et karjane sööks ja siis loomadega välja läheks. Ei karjast ega lapsi näha.
Perenaene läinud viimaks heinaliste juurde otsima.
Peremehele tulnud laste kisendamine meelde. Mindud järve äärde lapsi otsima. Leitud kõik kolm järvest, kuid kõik kolm surnult. Surnukehad ujunud vee peal nagu puuhalud.
Vesi ei olnud upumise kohal sugugi sügavam kui arvata poolteist jalga. Lapsi veest välja võttes leiti igal lapsel südame kohal sinine märk. Näkk olla sest kohast neil hinge seest välja imenud.
Mihkel Lutsu suust.
38. Tantsijad näkid
O. Schantz Pootsist.
Mees upunud korra ära. Naene jäenud leseks. Korra kõndinud naene just sell kohal jõe ääres, kuhu mees ära upunud.
Korraga näinud naene vee peal mitu kena neiud. Igal neiul olnud peiu käe all. Tantsinud peiuga vee peal.
Naene jäenud seda imelugu vaatama. Korraga näinud: ta endine mees ühe neiu käe all. Mees mängib neiuga lusti mängi.
Naene kohkunud seda nähes nii ära, et kivile maha langenud. Hüüdnud kivi ääres meelt ära heites: “Minu armas mees, ennä, kus sina oled! Mina, mina vaene pian viletsuses elama!”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.