Sinine puri. Marie Under

tulililled ja maarjaheinad

      Ning tüümian,

      Oliivirohekad metsaseinad

      Ja sinav laan!

      Oh: tähtelilli kui kuldset naeru

      Öötaeva toas;

      Jõelainist pärlid löövat aeru

      Kuu kuldses joas!

      Oh, sirelipilved, jasmiinihanged,

      Oh õitelund;

      Ju kallutanud kõik lõhnad kanged

      Kesköine tund!

      Kui hõbelinik, kui helmerada,

      Kui mõrsjaschlepp

      Tee liuglev võtab valendada,

      Kus ootab trepp.

      Blondjuukselisena lehvib vilja,

      Ning rukkirääk

      Kui hüüaks aina, et pea on hilja,

      Pea üksijääk…

      Ehk muutub õnneks mu meeleheide –

      Sind armastan!

      Ehk läheb seegi veel soov mul täide –

      Sind armastan!

      Su õlgadelle las heidan käsi,

      Su suule suu,

      Oh meie kaks, me kahekesi –

      Mis jaoks kõik muu!

      – –

      Oh seda kurbust, oh seda rõõmu,

      Oh uuestsünd!

      Oh sureliku suurt elulõõmu!

      Kes päästab mind?

Stanssid

      Kui kuldblond neitsid tulnd need maikuu päevad

      Ja udulikke helbelinikuid

      Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad

      Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid.

      Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad,

      On vastuvõtmas kuningannat suid:

      Kuis kuldsest kudrest kumisevad põõsad,

      Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad.

      Ning hõbekuljuseid on naermas õhus.