Euroopas koostama maarohuraamatuid ehk ravimtaimede retseptikogusid, et neid siis kasutada erinevate haiguste puhul. XX sajandil on enamikku taimeravi retsepte kontrollitud kaasaegse teaduse – biokeemia, füsioloogia ja farmakoloogia seisukohast lähtudes. Selgus, et paljudel ravimtaimedel polnud neile omistatud ravitoimet, teised, vastupidi, demonstreerisid aga selliseid omadusi ja kasutusvõimalusi, mida varem ei tuntud.
Käesolevas kogumikus on võetud suund enamasti just ravimtaimede teaduslikult tõestatud omadustele. Neil juhtudel, kui toetutakse teaduse poolt kontrollimata rahvalikule kogemusele, osutatakse sellele eraldi.
Ravimtaimede raviomadused sõltuvad neis sisalduvatest toimeainetest ehk siis keemilistest ainetest, mis võimaldavad avaldada ravitoimet inimese organismile. Toimeaineid võib leiduda kas taimes tervikuna või ainult selle üksikutes osades. Nende hulk sõltub taime arengu faasist, aga ka kasvukohast ning õigest varumise ja kuivatamise tehnoloogiast. Seepärast on ravimtaimede varumisel väga tähtis teada, milliseid taime osi millises arengufaasis ja kuidas nimelt korjata ja kuivatada.
Toimeained kuuluvad erinevatesse orgaaniliste ühendite rühmadesse: alkaloidid, glükosiidid, saponiinid, eeterlikud õlid, orgaanilised happed, vitamiinid, antibiootikumid, fütontsiidid jt.
Alkaloidid on taimset päritolu orgaanilised ained, mis sisaldavad lämmastikku ja on võimelised ühinema erinevate hapetega, moodustades sooli. Nad annavad leeliselise reaktsiooni. Enamasti osutavad alkaloidid tugevat ja sageli mürgist toimet organismile, kuid paljudel neist on ka väga suur meditsiiniline tähtsus. Alkaloidid on näiteks morfiin, atropiin, hiniin, kofeiin, papaveriin, strühniin, pilokarpiin, efedriin, platüfilliin, nikotiin jt. Alkaloide sisaldavas taimes kohtab kõige sagedamini mitut alkaloidi. Alkaloidide poolest kõige rikkamad taimeperekonnad on magunalised, kaunviljalised ja tulikalised. Eri taimedel paiknevad alkaloidid eri taimeosades ja esinevad tavaliselt orgaaniliste (harvem mitteorgaaniliste) hapete sooladena.
Glükosiidid on taimset päritolu orgaanilised ained, mis lagunevad fermentide toimel (samuti keemisel) suhkruks (glükoos, ramnoos jmt) või mittesuhkru osaks – aglükooniks. Puhtal kujul on glükosiidid kibedad kristalliseerunud ained, mis reeglina lahustuvad vees. Glükosiidide toime organismile määrab aglü-kooni keemiline koostis. Aglükoonide mitmekesine ehitus võimaldab kasutada glükosiide erinevate haiguste raviks. Eriti laialdaselt tarvitatakse niinimetatud südameglükosiide. Need on väga mürgised ja neid võib tarvitada ainult arsti range järelevalve all. Kõige väärtuslikumad glükosiide sisaldavad taimed on digitaalis, käokann, põldrõigas, leesikas jt. Glükosiidid, nagu ka alkaloidid, avaldavad organismile tugevat toimet.
Saponiinid on glükosiidid, mis moodustavad vees loksutades tugeva, seebivahtu meenutava vahu. Nad lagunevad samuti suhkruks ja aglükooniks, mida antud juhul nimetatakse sapogeniiniks ja mille keemiline koostis määrab saponiine sisaldavate taimede ravitoime. Saponiinirikast nurmenukku, vahulille ja magusjuurt tarvitatakse rögaeritusvahendina, osi ja neerutee kiirendavad kuseeritust, dioskoor on tõhus skleroosivastane vahend, mandžuuria araalia, ženšenn, korea siilpaanaks ja eleuterokokk stimuleerivad kesknärvisüsteemi ja adaptogeenide tegevust.
Siinkohal tuleb silmas pidada, et saponiine sisaldavate kuivade taimede tolmosakeste sattumisel hingamisteede limaskestale tekib ärritus, köha ja aevastamine.
Vitamiinid on mitmesuguse keemilise ehitusega ained, mis mängivad tähtsat rolli ainevahetusprotsessides, on vajalikud fermentide moodustumiseks. Vitamiinivaegus organismis toob kaasa raskeid haigusi (hüpo- ja avitaminoos).
Tänapäeval tuntakse üle 20 erineva vitamiini; paljusid neist sisaldavad ravimtaimed. Vitamiine kasutatakse meditsiinis mitte ainult profülaktikaks, hüpo- ja avitaminoosi raviks, vaid ka kõige erinevamate haiguste puhul, samuti üleväsimuse ja kurnatuse puhul. Vitamiinisegusid ja keeduseid määratakse tihti üldtugevdavate vahenditena pärast haiguste põdemist, operatsioonijärgsel taastusperioodil ja traumade korral.
Vitamiinirikkad on kibuvits, mustsõstar, kreeka pähkel (poolküps vili), mitmesugused tsitruselised, mänd, nurmenukk, astelpaju, küüslauk, pihlakas, nõges jpt ravimtaimed.
Eeterlikud õlid on väga keerulised segud, mis koosnevad erinevatest lenduvainetest, peamiselt terpenoididest ja nende derivaatidest, millel on spetsiifiline lõhn. Nad lahustuvad hästi piirituses, rasvõlides ja teistes orgaanilistes lahustites. Erineva keemilise koostise tõttu osutavad eeterlikud õlid organismile nii mikroobivastast, spasmolüütilist, südame tööd parandavat, valuvaigistavat kui seedemahlade eritumist tugevdavat jne toimet. Eeterlike õlide sisalduse poolest on enam tuntud münt, meliss, salvei, köömen, pune, liivatee, koirohi, roos, aniis, kummel, sidrun, mandariin, palderjan jt.
Fütontsiidid on erineva keemilise koostisega orgaanilised ained, millel on tugev mikroobivastane toime. Kasutatakse ka mõningate nakkushaiguste puhul. Välispidisel kasutamisel toimivad fütontsiidid desinfitseeriva vahendina. Meditsiinis kasutatakse küüslaugu, sibula, eukalüpti jt taimede fütontsiide.
Laktoonid on ained, mis moodustuvad orgaanilistest hapetest. Mõningatel neist on raviotstarbeline tähtsus. Kumariin näiteks tõstab organismi tundlikkust valguse suhtes, avaldab mõju vere koostisele ja ilmutab kasvajatevastast aktiivsust.
Mõruained on lämmastikuvabad kibedad ained. Nad aitavad tugevdada maonäärmete tööd ja neid kasutatakse ka seedimise parandamiseks. Mõruaineid sisaldavad suurel hulgal koirohi, ubaleht, võilill jt.
Flavoonid on heterotsüklilist laadi orgaanilised ühendid. Nende tuletisi nimetatakse flavonoidideks. Flavoonid ja flavonoidid on kollast värvi, lahustuvad vees halvasti või üldse mitte. Paljudel flavonoididel (rutiin, kvertsetiin, hesperidiin, tsitriin jt) on kapillaare tugevdavad omadused. Neid kasutatakse haiguste puhul, millega kaasnevad sooneseinte läbitavuse häired (allergia, nakkused, kiiritustõbi jt). Lisaks sellele kasutatakse flavonoide soonespasmide, soolestiku ja silelihaselundite spasmide, mao- ja kaksteistsõrmiku-haavandite, hepatiidi jt haiguste puhul. Flavoonid ja flavonoidid pole reeglina mürgised. Neid sisaldavad linnurohi, laukapuu ja teised taimed.
Parkained ehk tanniinid on mitmeaatomiliste fenoolide derivaadid, mis ei sisalda lämmastikku. Neil on parkivad omadused, nad pole mürgised, haavapinnale ja limaskestale toimides osutavad valuvaigistavat ja põletikuvastast toimet, ahendavad veresooni, vähendavad niiskuse ja lima eritumist. Parkaineid kasutatakse laialdaselt meditsiinis mao- ja soolehaiguste, suu- ja limaskesta ning teiste elundite põletike, nahahaiguste, põletuste jne korral. Neid sisaldavad tamm, salvei, mustikas, kummel, punanupp, naistepuna ja paljud teised taimed.
Orgaanilised happed sisalduvad enamiku taimede rakumahlas sooladena või vabas olekus. Mõnedel neist on spetsiifiline toime organismile (palderjan-, isopalderjan-, salitsüül-, bensoehape jt) ja suur raviotstarbeline tähtsus. Taimetooraines enam levinud (õun-, sidrun-, viinhape ja mõned teised) orgaanilised happed osalevad organismi sattudes ainevahetusprotsessides ja soodustavad leeliste akumulatsiooni, mis on mõningate haiguste puhul oluline. Märkimisväärses koguses sisaldavad orgaanilisi happeid sidrun, jõhvikas, õun, sõstar, kibuvits, astelpaju, oblikas ja paljud teised taimed.
Pektiinid on taime rakukestades sisalduvad kõrgmolekulaarsed ühendid. Nad seovad soolestikus moodustuvaid või sinna sattuvaid mürkaineid, peatavad kõhulahtisuse ja takistavad mõningate haigusttekitavate mikroobide paljunemist soolestikus.
Pektiinaineid sisaldavad rohkesti õun, peet, jõhvikas, kibuvits, apelsin, sidrun, mustsõstar jt.
Lima tähistab lämmastikuvabasid, erineva keemilise päritolu ja koostisega aineid, eelkõige polüsahhariide. Neil on pehmendavaid ja siduvaid omadusi. Suurel hulgal lima sisaldab altee, mis on tähtis komponent rinnateede koostises.
Vaigud on keerulise koostisega kleepuvad, vees lahustumatud ained, sisaldavad erinevaid lõhnaaineid. Ühed neist osutavad lahtistavat, teised haavu kinni kasvatavat, kolmandad kuseeritust soodustavat toimet. Vaike leidub paljudes okastaimedes, kases, naistepunas, aaloes