kindlasti, ema, ma tõotan sulle seda!” hüüdis väikemees käsi plaksutades.
“Tõesti,” sõnas noor kapten naeratades, “head laevapoisid oskavad hoida soodsat tuult. See on meremeeste juures vana tõde!”
Dick Sand jätkas, pöördudes Tomi ja teiste neegrite poole:
“Sõbrad, nüüd asume raasid tihedamini tuulde seadma. Teil tuleb ainult teha, nagu ütlen.”
“Teie käsutuses,” vastas Tom, “teie käsutuses, kapten Sand.”
X
NELI JÄRGMIST PÄEVA
Dick Sandist oli niisiis saanud Pilgrimi kapten. Viivitamatult asus ta purjede juurdevõtmiseks vajalikke ettevalmistusi tegema.
Reisijail oli ainult üks soov: jõuda kui mitte Valparaisosse, siis vähemalt ükskõik millisesse Ameerika sadamasse.
Dick Sand otsustas jälgida Pilgrimi kurssi ja sõidukiirust, et teada saada laeva keskmine kiirus. Selleks tuli kanda iga päev kaardile läbitud tee pikkus, mida võis kindlaks teha logi ja kompassi abil. Pardal juhtus olema üks neist numbrilaua ja kruvidega patentlogidest, mis määravad väga täpse sõidukiiruse teatud kindla ajavahemiku jooksul. See vajalik riist, mida oli lihtne käsitseda, võis neile palju kasu tuua. Pilgrimi uued madrused õppisid logi kasutamise kiiresti selgeks.
Ent püsis üks eksitav tegur – nimelt hoovused. Et nende üle täielikku selgust saada, et asupaika täpselt määrata, oli vaja teha astronoomilisi vaatlusi; arvestustest üksinda ei oleks piisanud. Kuid astronoomilisteks vaatlusteks ei olnud Dick Sand veel suuteline.
DickSandmõtlesjubavahepeal, etviibPilgrimiUus-Meremaale tagasi. Sinna oli lühem tee. Ta oleks nii toiminudki, kui mitte tuul, mis algul puhus vastu, poleks võtnud soodsat suunda. Õigem oli siiski sõita Ameerikasse.
Tuul oli teinud peaaegu täispöörde ja puhus nüüd loodest üha tugevnedes. Seda tuli ära kasutada ja arendada võimalikult suurt kiirust.
Dick Sand asus purjesid tihedamini tuulde seadma.
Priki fokkmastil on neli nelinurkset purje: masti alumises osas fokkpuri, selle kohal fokktengil marsspuri ja fokkpraamtengil praampuri ja ülapraampuri.
Grootmastil seevastu on vähem purjesid; masti alumises osas on brigantiinpuri ja selle kohal topsel.
Nende mastide vahele, neid eestpoolt toetavate staagide külge on võimalik kinnitada kolmed kolmnurksed purjed.
Pukspriidi ja kliiverpoomi külge kinnituvad kolm kliivrit.
Kliivreid, brigantiinpurje, topslit ja staagpurjesid on kerge käsitseda. Neid saab heisata otse tekilt, tarvitsemata ronida vantidele, sest nad ei ole kinnitatud raade külge kordingute36 abil, mis tuleb enne lõdvaks lasta.
Ent fokkmasti purjedega manööverdamine nõuab juba suuremat vilumust. Nende heiskamisel tuleb ronida mööda vante kas fokkmasti marsile või praamtengi ja poompraamtengi saalingutele – ükskõik kas purje pinda võetakse juurde või vähendatakse rehvimise abil. Sealjuures tuleb joosta päärtidel – raade alla pingutatud rippuvail trossidel, ühe käega töötada ja teisega hoida end kinni. See on ohtlik manööver, eriti neile, kellel pole vastavat vilumust. Laeva õõtsumine ja kõikumine, mis end üleval väga tugevasti tunda annab, ja vähimgi purjesid paisutav tuulehoog võivad mehe imekähku alla tuua. Tomile ja tema kaaslastele oli see ettevõte tõesti väga ohtlik.
Praegu puhus õnneks võrdlemisi mõõdukas tuul. Meri polnud veel jõudnud rahutuks muutuda. Laev kõikus korrapäraste vaheaegadega.
Kui Dick Sand kapten Hulli märguande peale õnnetuskohale suundus, olid prikil heisatud kliivrid, brigantiinpuri, fokkpuri ja marsspuri. Et triivpakilt üle minna rohkem tuulde, oli Dick Sandil tarvitsenud juurde võtta ainult fokkmasti purjesid. Neegrid said teda sealjuures üsna tõhusalt abistada. Nüüd oli tarvis sõita veelgi tihedamini tuulde ja purje pinna suurendamiseks tõmmata üles praampuri, ülapraampuri, topsel ja staagpurjed.
“Sõbrad,” sõnas noor kapten oma abilistele, “täitke täpselt minu korraldusi ja kõik läheb suurepäraselt.”
Jäädes rooliratta juurde, käsutas Dick Sand:
“Tom, viirake sooti!”
“Viirata sooti…?” küsis Tom, kes ei tundnud seda väljendit.
“Nojah … andke teda järele! Ja nüüd teie omakorda. Bat! … Tubli… tõmmake… tõmmake ta sirgu… veidi kõrgemalt!”
“Kas nii?” küsis Bat.
“Nii jah. Tubli! Herkules, tugevamini! Pingutage!”
Kuid öelda Herkulesele “pingutage!” oli veidi ettevaatamatu. Hiiglane, ilma et ta isegi oleks aru saanud, tõmbas nii tugevasti, et soot oleks peaaegu katkenud.
“Mitte nii kõvasti, kulla sõber!” hüüdis Dick muiates. “Te ju tõmbate mastid alla!”
“Ma ainult veidi tõmbasin,” vastas Herkules.
“Te ainult tehke, nagu tõmbaksite! Küll te näete, rohkem pole vajagi! Tubli, andke uuesti järele… lõdvendage veel natuke … laske päris lõdvaks… kinnitage… siduge kinni… nii jah… tubli… kõik koos… tõmmake…!”
Vasaku poordi prassid37 lõdvendatud, pöördusid fokkmasti purjed aeglaselt, paisusid tuules ja laev lisas kiirust. Lõdvendanud ka kliivrite soote, kutsus Dick Sand oma abilised ahtrisse ja sõnas:
“Nii, sõbrad, sellega tulime toime ja veel pealegi üsna hästi. Asume nüüd grootmasti juurde. Ärge ainult midagi katki tehke, Herkules!”
“Püüan,” vastas Herkules, kuid kindlalt ta lubada ei julgenud.
See manööver oli hulga kergem. Poomi soot lasti ettevaatlikult lõdvemaks, brigantiinpuri võttis paremini tuult ja tema võimsal toetusel said hoogu juurde ka esimesed purjed.
Brigantiinpurje kohale heisati topsel ja kuna see oli raade külge lihtsalt seotud, polnud rohkem tarviski, kui sikutada fallist ja siduda see otsapidi kõvasti kinni. Kuid Herkules ja tema sõber Akteon ning väike Jack, kes ka oli appi rutanud, sikutasid nii tugevasti, et fall katkes. Kõik kolm kukkusid selili – kuid taevale tänu! haiget nad ei saanud. Jack isegi naeris laginal.
“Sest pole midagi, sest pole midagi!” hüüdis Dick Sand. “Siduge otsad ajutiselt kokku ja tõmmake uuesti, ainult ettevaatlikumalt!”
Veel enne kui Dick Sand jõudis rooli juurest ära minna, nii ka tehti. Võtnud kursi itta, sõitis Pilgrim nüüd juba kiiremini. Tuli ainult jälgida, et sõidusuund ei muutuks. Seda oli imelihtne teha, sest puhus mõõdukas tuul ja laev ei saanud teha järske pöördeid.
“Suurepärane, sõbrad! Veel enne, kui me pärale jõuame, on teist saanud tublid meremehed,” sõnas Dick Sand.
“Teeme, mida suudame, kapten Sand,” vastas Tom.
Väike Jack sai samuti kiitusest osa, sest temagi oli kenakesti vaeva näinud.
Ka proua Weldon kiitis püüdlikke madruseid.
“Mulle tundub, Jack,” sõnas Herkules naeratades, “see olid vist sina, kes köie puruks rebis. Kui tubli väike rusikas sul on! Ilma sinuta me ei oleks mitte midagi ära teinud!”
Väike Jack säras uhkusest ja raputas tugevasti-tugevasti oma sõbra kätt.
Kuid Pilgrim ei olnud veel täies purjes. Puudusid veel ülemised purjed. Pärituulega võib neist olla tublisti abi. Praampurje, ülapraampurje ja staagpurjede abil jõuab laev tunduvalt kiiremini edasi ja Dick Sand otsustas ka need heisata.
Staagpurjedega polnud erilisi raskusi, neid sai üles tõmmata, pingutada ja kokku panna otse tekilt, kuid fokkmasti nelinurksete purjedega oli juba hulga keerulisem: nende ülestõstmiseks tuli ronida saalingutele. Et Dick Sand ei tahtnud kedagi oma kogemusteta meeskonnaliikmetest ohtu seada, otsustas ta seda teha ise. Ta kutsus Tomi, näitas talle kursi kätte ja palus tal jääda