isegi sõtta viia.
Nii on lugu madala enesehinnanguga. Moonutatud mõtlemine iseendast (eelarvamused iseenda suhtes) hoiab teie negatiivsed arvamused alles, teeb teid närviliseks ja õnnetuks, piirab teie elu ning takistab avarama, tasakaalustatuma ja õigema vaatepunkti kujunemist selles, kes te tegelikult olete.
Ka siis, kui arvate, et olete mingis mõttes ebakompetentne või ebapiisav, mitte kütkestav või armastust vääriv, lihtsalt mitte küllalt hea, peate ikkagi selles maailmas kuidagi hakkama saama. Siin on teile abiks elureeglid. Need võimaldavad teil endaga mingil määral leppida, kuni te neist kinni peate. See tähendab, et elureeglid võimaldavad inimestel elus enam-vähem normaalselt tegutseda, hoolimata põhiväitest.
Paradoksaalsel kombel aitavad nad aga tegelikult põhiväitel püsima jääda ja toetavad seega madala enesehinnangu säilimist. Pilguheit ülalkirjeldatud inimeste elureeglitele võib teile aimu anda, kuidas need põhiväite konteksti sobivad ja kuidas need praktikas madalat enesehinnangut alal hoiavad.
Kõigi nende inimese poolt välja töötatud elureegleid võib mõista kui katset hakkama saada ja vältida igasuguseid eriolukordi, eeldusel, et põhiväide vastab tõele. Igapäevaelus väljenduvad need erinevate strateegiate ja tegutsemisviiside kaudu. Näiteks Briony reeglid ärakasutamise ja oma tõelise mina varjamise kohta viisid selleni, et ta hakkas vältima lähedasi suhteid. Ta viis oma sotsiaalsed kontaktid miinimumini ja kui ta oli sunnitud veetma aega teiste inimeste seltsis, püsis kerge vestluse juures ning vältis küsimusi enda kohta. Briony valvas alati hoolega, et keegi ei tõukaks teda tegema asju, mida ta teha ei taha, ja kaitses raevukalt oma isiklikku ruumi.
Ja mingil määral on neist strateegiatest kasu. Näiteks Jesse poolt eesmärgiks seatud kõrge tase ja hirm ebaõnnestumiste ning kriitika ees motiveeris teda alati ka kõrget taset näitama ja võimaldas pealtnäha tööelus edu saavutada. Aga tal tuli selle eest maksta. Tema elureeglid tekitasid üha kasvava pingeseisundi, ta ei suutnud end lõdvaks lasta ja oma saavutusi nautida. Sellele lisaks tähendas vajadus kogu aeg kõigega hästi hakkama saada, et tema elus on esikohal töö, seda isikliku elu ja vaba aja arvel.
Tabel 5
Elureeglid
Seitsmendast peatükist leiate detailsema käsitluse elureeglite kohta, nende mõju kohta teie mõtetele ja tunnetele ja sellele, kuidas te elus hakkama saate. Samuti saate teada, kuidas neid muuta ja vabastada end neist nõudmistest, mis elureeglid teile esitavad.
1. Teie negatiivsed enesekohased veendumused (põhiväide) on arvamused, mitte faktid.
2. Need on teie järeldused iseenda kohta, mis põhinevad kogemusel (tavaliselt, kuid mitte ilmtingimata varase ea kogemusel). Oma panuse annab lai ring mitmesuguseid kogemusi, oluline on nii negatiivsete kogemuste saamine kui ka positiivsete puudumine.
3. Kord välja kujunenud põhiväidet võib olla raske muuta. Seda sellepärast, et põhiväidet hoiab alal ja tugevdab moonutatud mõtlemine, mis tähendab, et põhiväitega sobivad kogemused võetakse meelsasti omaks ja neile antakse suur kaal, sellele vasturääkivaid kogemusi aga eiratakse.
4. Põhiväide viib elureeglite väljakujunemiseni, need on standardid või juhised, millele peate alluma, et endaga leppida. Nende eesmärk on aidata teil maailmas hakkama saada eeldusel, et põhiväide vastab tõele. Tegelikult elureeglid hoiavadki seda alal ja säilitavad madalat enesehinnangut.
3. PEATÜKK
Mis säilitab madalat enesehinnangut?
Negatiivsete enesekohaste veendumuste juured võivad olla minevikus, aga nende mõju kestab tänase päevani. Muidu te ju praegu seda raamatut ei loeks! Käesolev peatükk aitab teil mõista, kuidas igapäevased mõtlemis- ja käitumismustrid hoiavad madalat enesehinnangut alal ning takistavad rahulikumat suhtumist kogemustesse, enese väärtustamist ja heakskiitmist.
Heidame pilgu nõiaringile, mis vallandub, kui leiate end olukorrast, kus võiksite rikkuda oma elureegleid ja niiviisi aktiveerida oma põhiväite. See ring on näidatud lk 37 asuva joonise alumisel poolel ning nüüd kirjeldame seda üksikasjalikumalt. Antud peatükk näitab, kuidas nõiaring praktikas töötab, kuidas murelikud ennustused ja enesekriitiline mõtlemine mõjutavad inimeste tundeid ja tegutsemist igapäevaelus. Asja mõte on selles, et prooviksite neid ideid enda peal rakendada ja uurida, kuidas nad sobivad teie mõtete, tunnete ja käitumisega. Niisiis, kui seda peatükki loete, küsige endalt kogu aeg: kuidas see minuga sobib? Missugused on olukorrad, mis minus murelikke ennustusi vallandavad? Kuidas mõjutavad need ennustused minu tundeid ja kehalist seisundit? Mida ma teen (või ei tee), et nende tõekssaamist vältida? Millisena tundub mulle enesekohaste veendumuste tugevnemine? Kust ma tean, et see toimub? Mis on minu enesekriitiliste mõtete sisu? Missugust mõju avaldavad nad minu tunnetele, minu tegutsemisele, iseäranis aga minu enesekohastele veendumustele?
Võib-olla tuleb kasuks, kui hoiate paberi ja pliiatsi käepärast ja joonistate peatükki läbi töötades üles omaenda nõiaringi. Kasutage siin kirjeldatud ideid kui võimalust neid endale üle kanda ning paremini aru saada, kuidas madal enesehinnang teid igapäevaelus mõjutab.
Eelmises peatükis esitasime mõtte, et elureeglid, mis te enda jaoks olete välja mõelnud, ja igapäevased strateegiad, mille kaudu need ennast väljendavad, võivad lühema aja jooksul madalat enesehinnangut vaos hoida. Lõppkokkuvõttes aga toetavad nad tegelikult seda, sest esitavad nõudmisi, mida on võimatu täita – näiteks täiuslikkus, üleüldine armastus ja heakskiit, täielik enesekontroll või kontroll oma maailma üle. See tähendab vältimatult, et heaolu võib kergesti puruneda. Kui leiate end olukorras, kus on olemas oht reegleid rikkuda (näit tegutsemine alla 100 %-lise eduga, teiste halvakspanu esilekutsumine, kontrolli kaotamine iseenda või oma isikliku maailma üle), tõstab oma inetut pead põhiväide, mille vastu reeglid teid siiani kaitsnud on. Varjust ilmuvad välja kahtlused eneses ja need hakkavad teie minapildis domineerima. Te kogete ebakindluse tunnet – ühtäkki tunnete end ohustatuna.
Missugused olukorrad täpselt teie põhiväidet aktiviseerivad, sõltub selle olemusest ja reeglitest, mis olete sellega toimetulemiseks kasutusele võtnud. Näiteks kui põhiväide puudutab teie vastuvõetavust teiste inimeste silmis ja teie reeglid on kujundatud sedasama vastuvõetavust kindlustama, siis on teie jaoks tõenäoliselt problemaatilised niisugused olukorrad, kus kardate, et te võite vastuvõetamatuks muutuda. Kui aga teie põhiväide puudutab saavutusi, edu või asjatundlikkust ja teie reeglid on lati kõrgele asetanud ning keskenduvad sellele, et küündiksite sinna alati, siis on olukorrad, kus te end ohustatuna tunnete, need, kus võib juhtuda, et te ei ulatu loodetava tasemeni. Ja nii edasi.
Mõelge veel kord inimestele, kellega tutvusite eelmises peatükis. Nende kõigi puhul peegeldasid põhiväite vallandanud olukorrad otseselt nende enesekohaste veendumuste olemust ja elureegleid.
Tabel 6
Olukorrad, mis vallandasid põhiväite
Briony: olukorrad, kus ta tundis, et tema tõeline (halb) mina võib paljastuda või on paljastunud.
Jesse: olukorrad, kus ta kartis, et ei suuda vastata iseendale seatud kõrgetele nõudmistele või kus ta kohtas kriitikat.
Karen: kui ta märkas, et on kaalus juurde võtnud või kui ta pidi uusi riideid ostma ja kartis pälvida teiste kõõrdpilke või kui ta ei mahtunud selle suurusnumbriga riietesse, kuhu tema arust oleks pidanud mahtuma.
Geoff: kui ta tundis energiaküllust ja tundepuhangut (kaasa arvatud positiivsed tunded); kui ta kohtas vähimatki halvakspanu.
Arran: olukorrad, kus ta oli rünnaku või tagasitõrjumise ohus, kaasa arvatud lähedased suhted.
Kate: võimetus teha seda, mida temalt oodati; vajadus paluda abi.
Sarah: oma tööde esitamine avaliku arutluse objektiks.
Chris: