suhted
Oma suhetes teiste inimestega võivad madala enesehinnanguga inimesed olla väga (isegi halvavalt) kartlikud, ülitundlikud kriitika ja halvakspanu suhtes, püüda ülemäära teistele meeldida – kuni igasuguse läheduse või inimliku kontakti vältimiseni üleüldse. Mõned inimesed püüavad alati olla seltskonna hingeks, näides igati enesekindlana ja ennast valitsevana. Teised püüavad alati iga hinna eest kedagi teist esiplaanile lükata. Nad usuvad, et kui nad niimoodi ei käitu, ei taha teised neid tundagi.
Vaba aja veetmine
See võib samuti mõjutada inimeste vaba aja veetmist. Madala enesehinnanguga inimesed võivad vältida igasugust tegevust, kus võib ette tulla hinnangute andmist (näiteks kunstiõpetustunnid või võistlussport), ka võivad nad arvata, et ei vääri tasu ega preemiat nähtud vaeva eest, ei ole väärt puhkama ja end hästi tundma.
Enese eest hoolitsemine
Madala enesehinnanguga inimesed võivad enda eest hoolitsemise unarusse jätta. Võib-olla lähevad nad haigena tööle või kooli, lükkavad lõpmatuseni edasi käiku juuksuri juurde või hambaarstile, ei vaevu ostma uusi riideid, nad võivad ülemäära juua, suitsetada või narkootikume tarvitada. Või vastupidi, nad võivad tundide kaupa viimistleda oma väljanägemise iga detaili, olles veendunud, et see on ainus võimalus teistele kütkestav tunduda.
Negatiivsed enesekohased veendumused ei mõjuta kõiki inimesi ühtviisi. Madala enesehinnangu mõju sõltub osaliselt sellest, kui suurt rolli täpselt enesehinnang teie elus mängib.
Madal enesehinnang võib olla igapäevaprobleemide üks külg
Mõnikord on inimese negatiivne ettekujutus iseendast tingitud otseselt hetkemeeleolust. Inimesed, kellel on diagnoositud depressioon, näevad end peaaegu alati äärmiselt negatiivselt. See käib isegi nende depressioonide kohta, mis alluvad hästi antidepressantravile või millel on konkreetne biokeemiline alus. Kliinilise depressiooni tunnused on järgmised:
1. tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine;
2. alanenud enesehinnang ja eneseusaldus;
3. süü- ja väärtusetusetunne;
4. trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku;
5. enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või – teod;
6. häiritud uni;
7. isu alanemine.
Ravi vajava depressiooniga on tegemist, kui vähemalt kolm nendest sümptomitest (kaasa arvatud alanenud meeleolu ja huvi ning elurõõmu puudumine) on esinenud pidevalt pikema aja jooksul (kaks nädalat või rohkem). Niisiis, me ei räägi praegu hetkelistest masendushoogudest, mida igaühel aeg-ajalt ette tuleb, kui midagi viltu läheb, vaid emotsionaalsest seisundist, mis on muutunud kestvaks ja mõjub laostavalt.
Kui teie praegune madal enesehinnang tekkis seoses kirjeldatud depressiooniseisundiga, peaks eelkõige otsima ravivõimalusi depressioonile endale. Selle tulemuslik ravimine võib isegi taastada teie eneseusu, ilma et oleks vaja põhjalikumalt enesehinnanguga vaeva näha. Sellegipoolest võite käesolevast raamatust leida mõningaid kasulikke mõtteid: eriti viiendast, kuuendast ja seitsmendast peatükist, kus käsitletakse seda, kuidas hakkama saada enesekriitiliste mõtetega, kuidas keskenduda oma positiivsetele külgedele ja tunnustada end saavutuste eest, aga ka seda, kuidas muuta elureegleid, millest abi ei ole. Ka võib kasulikuks osutuda tutvumine teise sama sarja raamatuga, milleks on Paul Gilberti Overcoming depression (Võit depressiooni üle).
Madal enesehinnang võib olla muude probleemide tagajärg
Normaalse enesehinnangu kaotus võib mõnikord olla mõne teise häda ja viletsust põhjustava probleemi tagajärg. Näiteks pikka aega kestnud ärevushäired, kaasa arvatud kontrollimatud paanikahood, võivad inimese võimeid tõsiselt pärssida ja sel viisil õõnestada enesekindlust ning tekitada ebakompetentsuse või saamatuse tunnet. Samasugust mõju võivad avaldada kestvad probleemid suhete vallas, eluraskused, pikaajaline tugev stress, krooniline valu või haigus. Kõigi nende murede tagajärjeks võib olla julguse ja normaalse enesehinnangu langus. Sellisel juhul võib probleemi kõige tõhusamaks lahenduseks osutuda põhimurega tegelemine. Näiteks inimesed, kes õpivad oma paanikahooge ja ärevust valitsema, saavutavad sageli endise enesekindluse, ilma et neil tarvitseks teha põhjalikku tööd madala enesehinnangu enda kallal. Kui ka teie olukord on selline ja teie madal enesehinnang on välja arenenud mingi teise probleemi tagajärjel, võite sellegipoolest meie raamatust leida mõningaid kasulikke mõtteid, mis aitavad teil võimalikult sujuvalt ja täiel määral kaotatud eneseusu taastada. Tasub ka tutvuda sama sarja teiste raamatutega, veendumaks, kas mõni neist tegeleb otseselt just teie probleemiga.
Madal enesehinnang võib teiste probleemide esinemisel osutuda raskendavaks faktoriks
Mõnikord näib, et madal enesehinnang ei ole niivõrd teiste probleemide osa või tagajärg kui viljakas pinnas, milles nood on tärganud. Madal enesehinnang võib olla pärit juba lapsepõlvest või noorukieast või olla kestnud niikaua, kui inimene üldse mäletab. Uurimused on näidanud, et madal enesehinnang (kestvad negatiivsed enesekohased veendumused) võib toetada paljude probleemide teket, kaasa arvatud depressioon, enesetapumõtted, söömishäired ja suhtlemisraskused (ülemäärane kartlikkus). Kui see kehtib teie kohta, kui teie praegused raskused näivad peegeldavat või lähtuvat sügaval sisimas peituvast madalast enesehinnangust, siis on hetkeprobleemidega tegelemine iseenesest kahtlemata kasulik, kuid ei too tõenäoliselt kaasa ei olulisi ega kestvaid muutusi selles, kuidas te ennast näete. Ja kui te ei tööta otseselt just madala enesehinnanguga, jääte tõenäoliselt vastuvõtlikuks ka tulevikuraskustele. Sel juhul võib teile käesolevast raamatust suurt kasu tõusta, kui kasutate seda juhisena pidevaks ja süstemaatiliseks tööks iseenda kallal, tõrjudes kõrvale vanad, negatiivsed enesekohased veendumused ning ehitades üles uued, millest märksa rohkem abi on.
Ükskõik, kas madal enesehinnang on muude probleemide üks aspekt või nende tagajärg või hoopis raskuste teket soodustav asjaolu, on selle mõju elule eri inimeste puhul erinev. Seda väidet illustreerib järgnev tabel:
Madala enesehinnagu mõju erinevad variandid
Madala enesehinnanguga inimene võib sattuda sellel skaalal kuhu tahes. Selle vasakpoolses otsas leiame inimesed, kes aeg-ajalt endas kahtlevad, tavaliselt väga erilistes olukordades (näiteks tööintervjuul või kedagi esimest korda kohtama kutsudes). Sellised kahtlused segavad inimese elu minimaalselt. Inimene võib end keerulises olukorras pisut ebakindlalt tunda, kuid tal pole mingeid raskusi selle ebakindluse ohjeldamisega, ta ei omista sellele ülemäära suurt tähtsust, ta leiab kergesti võimaluse endasse kindlustunnet sisendada ja ebakindlus ei takista teda keerulises olukorras edukalt toime tulemast. Kui niisugusel inimesel on elus raskusi, kaldub ta neid nägema kui otseselt lahendamist vajavat probleemi, mitte aga märki sellest, et tema kui isiksusega on midagi väga põhimõtteliselt halvasti. Lisaks raskustest tingitud negatiivsele ettekujutusele iseendast on tal tõenäoliselt ka teisi, positiivsemaid ja konstruktiivsemaid vaatepunkte, mis mõjutavad tema arvamust enesest suurema osa ajast. Ta oskab hästi leida tuge teistelt inimestelt ning palub meelsasti abi. Niisugused inimesed peaksid üsna kerge vaevaga suutma isoleerida need olukorrad, kus nad kogesid kahtlusi eneses. Nad tugevdavad positiivset nägemust endast, mis sisimas niikuinii olemas on, ning õpivad üsna ruttu ohjeldama oma ärevust enne olulist etteastet ja hakkama saama enesekriitiliste mõtetega.
Skaala teises otsas oleksid inimesed, kes peaaegu pidevalt endas kahtlevad ja ennast põlgavad. Nad ei suuda oma mina kuidagi teisiti, positiivsemalt näha. Asjad lihtsalt on juba kord niiviisi. Enesekriitiliste mõtete tulva vallandamiseks piisab väiksemastki tõukest. Sellisel inimesel on raske olla veendunud oma võimes astuda vastu mis tahes eluprobleemile või saavutada teise inimesega kestvat lähedust. Tema hirmud ja negatiivsed enesekohased veendumused võivad olla piisavalt tugevad, et põhjustada elus laialdast hävitustööd – kasutamata