age target="_blank" rel="nofollow" href="#b00000000.jpg" alt="pilt"/>
SISSEJUHATUS
Käesolev raamat on pühendatud Tiibeti ja Hiina meditsiinitraditsioonidest lähtuvatele nõuannetele ehk siis sellele, kuidas ja miks on mõistlik järgida tervislikke eluviise.
Tiibeti meditsiinil on sajanditepikkune ajalugu. Tiibeti arstid rajasid õpetuse algelementidest, organismi toimimisest, haiguste ravist ja tervise säilitamisest.
Tiibeti meditsiini kujunemisele ja edasisele arengule avaldasid märkimisväärset mõju naaberriikide India, Hiina ja Iraani meditsiinisüsteemid. Tiibetlased uurisid nende maade kogemusi ja võtsid üle selle, mis sobis nende elutingimustega. Kuid varastes arenguetappides eelistati siiski Hiina teadusliku ja praktilise meditsiini traditsioone.
Väga vanades Hiina meditsiini traktaatides osutatakse sellele, et eesmärgiks pole mitte häirete kõrvaldamine, vaid õige korra ja järjepidevuse säilitamine. Kui inimene on juba haigestunud, peetakse haigusega võitlemist sama rumalaks kui janu korral allika otsimist. Just neile postulaatidele ongi rajatud Hiina meditsiin ja nii püsib see tänase päevani. Hiina traditsioonilise meditsiini tugevus seisneb haiguste profülaktikas, mitte haige organismi ravis.
Hiina meditsiini teoreetilised alused pandi paika juba üle kahe tuhande aasta tagasi. Märkimisväärne osa iidsetest meditsiiniteadmistest on säilinud traktaadis «Sisemine relv», mis sisaldab tolle aja Hiina meditsiiniteooria teadmisi ja kogemusi.
Hiina meditsiini üldfilosoofilise aluse moodustavad yin’i-yang’i õpetus meheliku ja naiseliku alge suhtest ning õpetus viie algelemendi (metall, puu, vesi, tuli, maa) vastastikusest mõjust. Arvatakse, et inimesel on viis elundit, mis kuuluvad zhang-kategooriasse: maks, süda, põrn, kopsud ja neerud. Need on kesksed organid. On ka kuus fu-kategooriasse kuuluvat elundit: sapipõis, peensool, magu, jämesool, kusepõis ja kolm kehaõõnt, mis Hiina meditsiinis vastab nimetusele Sanjiao. Igale siseelundile vastab teatud kindel wu xing-süsteemi algelement.
Vastavalt Hiina traditsioonilisele meditsiinile eksisteerib inimorganismis energiakanalite süsteem, mille iga osa vastutab mingi süsteemi ja elundi eest. Need meridiaanid justkui väljendaksid siseelundeid. Energeetilisi kanaleid mõjutades saavutatakse tasakaal yin’i ja yang’i vahel, mis normaliseerib siseelundite funktsioonid. Inimese elutegevuse tagab meridiaanidevahelise qi-elu-energia ringlemine.
Hiina meditsiin vaatleb inimorganismi ühtse tervikuna, mis on seotud ümbritseva looduse ja kogu universumiga. Arengud ja muutused looduses mõjutavad inimorganismi otseselt või kaudselt.
Aastaaegade ja ilmastiku vaheldumine avaldab mõju inimese kehale. Kõige mõjukamad on tuul, külm, kuum, niiskus, kuivus ja sisekuumus. Liigne ja äkiline ilmastikumuutus võib keha kahjustada. Ka eriti tugev meeleolude vaheldumine (õnn, raev, rahutus, kurbus, meelehärm, hirm ja üllatus) on tervisele kahjulik.
Hiina meditsiin toob välja kuus haigusttekitavat tegurit, mis koosmõjul eelmainitud emotsioonidega panevad aluse patoloogiate tekkele. Uurinud inimese elu, käitumist, valdavaid emotsioone ja päevarežiimi, määrab Hiina arst kindlaks, milliste meetodite abil on võimalik taastada siseelundite rikutud tasakaal.
Tiibet on sarnaselt Hiina meditsiinile rajanud oma õpetuse viie algelemendi teooriale. Õhk, tuli, maa, vesi ja ruum on eksistentsi alus, nende kombinatsioonid aga organismi ja kogu universumi koostisosad. Neid algelemente nimetatakse mahabhutadeks ja kutsutakse suurteks, kuna nad on teiste kõikvõimalike vormide avaldumise aluseks.
Viis mahabhutat on seotud inimorganismi eri süsteemidega. Element Ruum formeerib kõiki kehaõõsi ja veresooni, vastutab kuulmise ja helide tajumise eest. Maa esindab luu- ja lihaskudet ning vastutab haistmise eest. Vesi paneb aluse organismi vedelikukeskkonnale ja vastutab maitsmismeele eest. Tuli hoiab kehatemperatuuri, vastutab nägemise ja välimuse eest. Õhk toetab hingamist ja vastutab kompimismeele eest.
Just viie mahabhuta energiaga on seotud inimorganismi kolm komponenti (doshat): tuul (ihad), sapp (viha) ja lima (rumalus). Igal doshal on viis eriliiki.
Tuul on õhu liikumine, hingamisprotsess, aga laiemas mõttes – stiihia, mis vastutab inimese psüühika ja intellektuaalse tegevuse, organismis protsesside kulgemise kiiruse ning tundeelundite seisundi ja kehaliigutuste eest.
Viis tuuleliiki:
√ «tuul – elu hoidja» asetseb pealael ja sealt piirkonnast väljudes liigub rinnakorvis. Selle abil inimene hingab sisse, neelab, sülitab, aevastab; samuti tagab see tuuleliik mõistuse ja viie tundemeele selguse;
√ «tõusev tuul» asetseb rinnakus, kuid funktsioneerib nina-, kõri- ja keelepiirkonnas. Võimaldab rääkida, tagab tugevuse, elujõu, mälu selguse ja taju teravuse;
√ «läbitungiv tuul» asub südames, tsirkuleerib kogu organismis. Selle abil toimuvad jäsemete painutused ja sirutused, suu, silmade jne avamine ja sulgemine ehk siis kõikide lihaste liigutused;
√ «tuul, mis saadab tuld» asub mao alaosas, liigub kõigis õõneselundites – sapipõies, soolestikus, veresoontes jmt. Toetab seedimist ja ainevahetust, tema osavõtul eraldub toitemahl vähetoitvatest ainetest;
√ «tuul, mis puhastab alaosa» paikneb suguelundite piirkonnas, ringleb alakõhus – jämesooles, kusepõies ja suguelundites. Juhib tühjendusprotsesse, seemnevedeliku eritumist ja menstruatsiooni, hoiab loodet emakas ja tõukab ta välja sünnituse ajal.
Sapp on tuli, mis kindlustab seedeprotsessi toimimise ja vastutab organismi energiaga varustamise eest. Eelkõige on see sapipõie sapp. Laiemalt on tegemist funktsionaalse süsteemiga, mis vastutab organismi varustamise eest kogu vajaliku energiaga. Sapp tagab toidu seedimise, söögiisu ja janu tekke, kehasoojuse ja näojume. Psüühilisel tasandil annab sapp vapruse, hiilgava mõistuse ja ettevõtlikkuse.
Viis sapiliiki:
√ «seediv sapp» asetseb maos seeditud ja seedimata toidu vahel. Aitab toitu seedida ja sellest «läbipaistvat mahla» eraldada. Annab soojust ülejäänud neljale sapiliigile;
√ «värvi muutev sapp» asub maksas. Selle mõjul kujuneb vere, kehakudede ja jääkainete värvus;
√ «teostav sapp» paikneb südames. Annab inimesele julguse, uhkuse ja kire, õhutab tegutsema, kutsub esile rahuldustunde saavutatu üle;
√ «nägemist andev sapp» asub silmades. Vastutab nägemise, värvi- ja vormitaju eest;
√ «sapp – selge värvus» asetseb nahas, vastutab selle puhta ja selge värvuse eest.
Lima on vee ja maa element, mis tagab organismi stabiilsuse ja sisekeskkonna dünaamilise tasakaalu. See on funktsionaalne süsteem, mis vastutab kõigi elementide püsimise eest kehas ja nende omavahelise seose eest. Lima tagab organismi sisemise stabiilsuse ja selle koostisosade kasvu, kasvatab keha ja mõistust. Psüühilisel tasandil sünnitab lima pikka meelt, annab õndsuse ja võime taluda kahjulikke mõjutusi.
Viis limaliiki:
√ «toetav lima» asub rinnas. Soodustab kehavedelike – maomahla, sülje jne eritumist;
√ «lõhustav lima» asub mao ülaosas. Valmistab toidu ette seedimiseks, viies selle poolvedelasse olekusse;
√ «maitselima» asetseb keelel ja tagab kuue maitseliigi tajumise;
√ «küllastav lima» asub peas. Võimaldab tundeelunditel rahuldust tunda ja lülituda ümber teistele aistingutele;
√ «ühendav lima» paikneb liigestes, ühendab need, annab painduvuse ja liikuvuse.
Kui tuul, sapp ja lima on organismis tasakaalus, on inimene terve nii füüsiliselt kui vaimselt. Tasakaalutuse korral võivad need kolm doshat esineda kolme süüdlasena erineva iseloomuga haigustes.
Tiibeti meditsiini kaanonitest lähtudes on olemas kolm puhast konstitutsionaalset kehatüüpi. Juhtiva regulatsioonisüsteemi järgi nimetatakse neid tuule, sapi ja lima konstitutsiooniks ehk kehaehituseks. Peale selle eristatakse ka neljandat ehk segatüüpi kehaehitust, kuhu liigitatakse inimesed, kelle organismis on regulatsioonisüsteemid esindatud enam-vähem ühtlaselt, ilma et ükski neist oleks olulisel määral ülekaalus. Enamik inimesi ühendab endas kahte komponenti, kusjuures üks neist on rohkem väljendunud kui teine.
Tuule