sellises olukorras päris tõsised raskused.
Aafrika-Kariibi traditsioon
Aafrika-Kariibi traditsioon on Aasia omast üsna erinev: pere keskpunktiks on ema, isa aga ei pruugi ema ja lastega kooski elada. Naisele viidatakse sageli kui mehe „titeemale“, mitte aga partnerile või abikaasale. Mees muretseb harilikult perele ülalpidamisvahendid, kuid jätab laste üleskasvatamise peamiselt ema hooleks. Ka niisugune olukord on üsna äärmuslik ja tänapäeval kohastuvad paljud Aafrika-Kariibi perekonnad läänelikuma peremudeliga.
Aafrika perekonnad
Aafrika perekonnad kalduvad olema üsna traditsioonilised ja mehekesksed, sarnanedes selle poolest Lõuna-Aasia peremudelile, kuid ilma kaasneva ootuseta, et naine elaks koos mehe vanematega. Paljudes Aafrika peredes jätavad vanemad oma laste üleskasvatamise sugulaste hooleks, jättes põnnid koguni pikemaks ajaks Aafrikasse sugulaste perre elama ning reisides ise Läände, et omandada täiendavat haridust või end muul moel koolitada. Teise põhjusena loodetakse edendada tööalast karjääri.
Erinevast kultuuritaustast pärit partnerid
Ülal väljatoodud erinevuste põhjal on selge, et kahest erinevate traditsioonidega keskkonnast pärit paare ohustab kõrge erimeelsuste tekkimise potentsiaal. Eeldused, mida kumbki partner hea suhte, õige elamisviisi või lastekasvatusmeetodi kohta omab, võivad olla väga erinevad ka siis, kui partnerid on pärit samast kultuuriruumist. Kahtlemata on need veelgi suuremad siis, kui pärinetakse erinevatest kultuuridest, ning ainult kõiki teemasid avameelselt selgeks rääkides saab loota, et jõutakse teineteisemõistmiseni. Terapeudina, kes on töötanud paljude paaride ja peredega, olen ma mõnikord tõdenud, et niisuguste paaride vahel on hästitoimiva kompromissi leidmine üsna raske. Kui üks partner püüab elada rohkem Lääne moodi, teine aga keeldub seda tegemast, tekivad ju kohe ilmselged probleemid. Oluline on tunnustada neid erinevusi ja kuulata tähelepanelikult ära mõlemad pooled. Peamine eesmärk on suhte stabiilsus ja partnerite rahuldustunne – kellel on õigus ja kellel mitte, ei olegi nii tähtis.
Kasulik on ka meeles pidada, et niisugused kultuuridevahelised paarisuhted võivad olla äärmiselt õnnestavad ja et tekkivate probleemide lahendamine ei ole põhimõtteliselt sugugi raskem kui samast kultuurist pärit partnerite puhul.
Rahanduslik ja ühiskondlik surve
Rahanduslik surve
Finantsraskusi kogeb enamik paare, olgu nad siis lühi- või pikaajalises suhtes. Nagu ülal mainitud, võib partneritel tekkida arvamuste lahknemine: ühe soov võib olla järgida põhimõtet „ela praegu, maksa hiljem“, teine aga eelistab elada alati oma vahendite piires, ilma laenu võtmata. Sageli ilmnevad erinevused siis, kui on vaja otsustada, kas võtta maja ostmiseks laenu või kulutada raha kallile puhkusereisile. Ka raha kulutamine hasartmängudele, alkoholile või ülemäärase ostukire rahuldamiseks tõstab harilikult päevakorda sama teravad teemad. Enamasti suudab paar rahaküsimustes kokkuleppele jõuda, kuid mõnel juhul muutub vaidlus nii ägedaks, et võib ohustada kogu suhet. Raha käsitsemiseks pole olemas „õiget“ viisi ja iga paar otsustab ise, kuidas toimida. Mõned inimesed tunnevad, et teatud hulga raha säästmine annab neile omamoodi kindlustunde, olgu kaaslane kui tahes lähedane ja suhe kui tahes stabiilne. See ei pruugi sugugi viidata idanevale lahkuminekuplaanile – tõtt öelda võib see lahkumineku koguni vähem tõenäoliseks muuta, sest inimene tunneb end tänu säästudele turvalisemalt.
Meedia poolt ülesköetud ootused
Survet suhte stabiilsusele võib täheldada ka avalikus meedias. Praegusel ajal ilmneb tendents abielu kui institutsiooni idealiseerida, samal ajal seda rünnates. Meedia on tulvil lugusid kuulsate persoonide truudusemurdmistest ja lahkuminekutest. Paljudes ajakirjades antakse ka regulaarselt nõu, kuidas oma paarisuhet parandada, kuidas saavutada parem seksuaalelu ja kuidas üleüldse rikkalikumalt elada. See kätkeb endas riski, et paarid, kes neist asjadest loevad, vaatavad oma suhet ja teevad järeldusi, et kuna see ei küündi massimeedias kehtestatud standarditeni, ei ole see piisavalt hea ja parem oleks lahku minna. Pole vist vaja rõhutada, et selliseid meediamulle tuleb võrrelda isiklike kogemustega ja mitte halvustada häid asju, mis on olemas isiklikus piisavalt heas suhtes.
Kuidas lapsed paarisuhet mõjutavad
Neil paaridel, kellel on lapsed, tekib veelgi lisapingeid. Mõnele paarile on laste saamine suhte loomise peamiseks põhjuseks ning enamik paare möönab, et ühised lapsed on tohutu rahuloluallikas. Kuid tõendid näitavad, et lastega paarid on keskmiselt vähem õnnelikud ning pole eluga nii rahul kui lastetud, kuigi laste kasvatamise rõõm seda kahtlemata kompenseerib. Lapsed panevad vanemaid sageli proovile moel, mida nood ei ole osanud ette näha – näiteks võivad nad halvasti käituda, luues vanematele vajaduse neid distsiplineerida ja kontrollida; keelduda kooliminekust, huvituda uimastitest, neil võivad avalduda psühhiaatrilised haigused või nad võivad sooritada ühiskonnavastaseid tegusid. Räägin neist teemadest põhjalikumalt peatükkides 4, 6 ja 11.
Pikaajalise suhte säilitamine
See on ulatuslik teema ja sellest rääkimine võtab enda alla suurema osa ülejäänud raamatust. Praeguses punktis aga loendan ma lihtsalt mõned oskused, millest on paaridele pikaajalise suhte säilitamisel kasu. Suhte alalhoidmiseks ei ole tingimata vaja järgida neid kõiki, kuid minu silmis on igal oskusel teatud väärtus, aidates kaasa partnerite lõplikule kokkujäämisele kuni-surm-nad-lahutab. On siiski oluline rõhutada, et eksisteerib vägagi häid suhteid, kus ei ole esindatud ükski alltoodud asjadest, ning olenemata sellest, milline on sinu isiklik olukord, tasub kindlasti püüda asju parandada, rakendades ellu sellest raamatust omandatud teadmisi.
• Realistlik suhtumine algusest peale ja probleemidega tegelemine.
• Ühiste huvide arendamine.
• Sallivus.
• Jagatud ideed.
• Võime pidada läbirääkimisi ja minna kompromissile.
• Seksuaalne külgetõmme.
• Mõlemad partnerid on rahul selle läheduse tasandiga, mis suhtes on.
Teisalt aga on olemas ka niisugused tegurid, mis võivad muudest asjaoludest enam viia suhte purunemiseni. Praegu piirdun sellega, et nimetan needki vaid lühidalt.
• Suhtevälised armulood, eriti kui need viivad välja pikaajalise kõrvalsuhteni.
• Armuloost põhjustatud meelepaha.
• Alkoholi tarvitamine, uimastisõltuvus, hasartmängude mängimine jms.
• Probleemne või vastutustundetu käitumine.
• Negatiivne mõju sõpradelt või pereliikmetelt.
• Surved töökeskkonnast, reisidelt jms.
• Interneti-sõltuvus (sh pornoleheküljed).
• Lahkarvamused.
• Lahku kasvamine.
• Pensionile jäämine ja „tühi pesa“ (kui lapsed on kodust lahkunud).
Iga ülaltoodud tegur võib kaasa tuua tõsise suhtekriisi, kuid peaaegu kõik neist on ka ületatavad, kui paar oma suhet piisavalt väärtustab. Mõnel juhul võib ühine raskuste ületamine suhet koguni tugevdada, muutes selle stabiilsemaks ja rahuldustpakkuvamaks.
Suhte lõpp: lesestumine, lahkukolimine või lahutus
Leinaperiood
Igale suhtele saabub ükskord lõpp, ühel või teisel viisil. Tänapäeva ühiskonnas kestab suurem osa abielusid siiski kuni ühe partneri surmani. Lesestumine võib erinevatele inimestele mõjuda väga erinevalt. Enamik leseks jäänud inimesi elab läbi teatud šoki- ja protestiperioodi, millega võib kaasneda ka omamoodi eitus, et kaaslane on tõepoolest surnud.