hendatud suurimale jõule inimese sisimas – võimele armastada – ja kõigile neile, kelles see võlujõud on olemas
TÄNUSÕNAD
Kui ma hakkan mõtlema kõigile inimestele, kellele ma tahaksin tänu avaldada toetuse, soovituste ja tubli töö eest, mille tulemusena käesolev raamat ilmuda sai, tuleb meelde väga palju nimesid. Kõigepealt tahaksin ma tänada oma abikaasat ja peret õhkkonna loomise eest, milles ma sain loovusel nii ööl kui päeval lennata lasta, ning kõigi mu mõtete heasoovliku ärakuulamise eest.
Loomulikult olen väga tänulik Peter Applebome’ile ja Henry Goldenile nende ühendatud jõupingutuste eest raamatu toimetamisel, millel olid väljapaistvad tulemused. Äärmiselt väärtuslikeks osutusid ka Wyatt Woodsmalli ja Kenneth Blanchardi soovitused käsikirja erinevatel etappidel. Raamat ei oleks ka näinud ilmavalgust ilma Jan Milleri ja Bob Asahina pingutuseta, kes koos Simon & Schuster’i töötajatega olid kohal, et ma veel kaheteistkümnendal tunnil saaksin teksti muudatusi teha.
Kõige rohkem aga on mind mõjutanud mu õpetajate – pr. Jane Morrisoni, Richard Cobbi, Jim Rohni, John Grinderi ja Richard Bandleri – isiksused, meetodid ja sõprus, ning ma ei unusta seda kunagi.
Tahaksin tänada ka raamatu kunstilise kujunduse, sekretäritöö ja uurimistööga seotud inimesi: Rob Evans, Dawn Aaris, Donald Bodenbach, Kathy Woody ja muidugi Patricia Valiton.
Eriti suur tänu aga Robbins Research keskuse töötajatele, juhtidele ja sadadele teistele, kes iga päev kogu maal toetavad mind meie ühise sõnumi levitamisel.
EESSÕNA
Kui Tony Robbins palus mul kirjutada eessõna oma raamatule “Sisemine jõud”, siis oli mul selle üle mitmel põhjusel väga hea meel. Esiteks on Tony uskumatu noor inimene. Me kohtusime esimest korda 1985. aasta jaanuaris, kui ma olin Palm Springsis Bob Hope Desert Classic Pro-Am Tournament’il golfi mängimas. Olin just Rancho Las Palmas Marriottis pidanud maha tüüpilise golfimängija happy hour’i, kus kõik võistluses osalenud kiitsid oma päevatulemusi. Kui me hakkasime sealt koos minu austraallasest sõbra Keith Punchiga õhtusöögile minema, möödusime juhuslikult Tony Robbinsi sütel käimise seminari kuulutusest. Sellelt võis lugeda: “Päästke valla endas peituv jõud.” Olin Tonyst kuulnud ja minus tekkis uudishimu. Kuna me olime Keithiga alkoholi joonud ega tahtnud riskida, siis otsustasime, et üle süte me ei kõnni, aga seminarile läheme siiski.
Järgneva nelja ja poole tunni jooksul jälgisin ma, kuidas Tony hüpnotiseerib suurt hulka inimesi, kelle hulgas oli ärijuhte, koduperenaisi, arste, juriste ja muude elualade esindajaid. Kasutades sõna “hüpnotiseerib”, ei viita ma siin mingile mustale maagiale. Tony võlus inimesed ära oma karisma, sarmi ja põhjalike teadmistega inimkäitumise kohta. See oli põnevaim ja meeliülendavaim seminar, kus ma kahekümne aasta jooksul juhtide koolituse alal töötades olin käinud. Seminari lõpuks kõndisid kõik, välja arvatud mina ja Keith, üle nelja ja poole meetri pikkuse hõõguvate süte aseme, mis seal kogu õhtu jooksul oli põlenud.
Ja mitte keegi ei saanud viga. See oli vapustav vaatepilt ning tõstis kõigi tuju.
Tony kasutas sütel kõndimist metafoorina. Ta ei õpeta mingit müstilist oskust, vaid annab inimesele kätte vahendid, kuidas tegutseda efektiivselt ka hirmu korral, ning selgitab, kuidas võime ennast edu saavutamise nimel tegutsema panna on tõeline jõud. Nii et esimene põhjus, miks mul on nii hea meel seda eessõna kirjutada, on see, et ma austan ja imetlen Tony Robbinsit piiritult.
Teine põhjus peitub aga selles, et Tony raamat “Sisemine jõud” demonstreerib kõigile tema mõttemaailma sügavust ja ulatust. Ta ei ole lihtsalt motivatsiooni õpetaja. Ta on 25-aastasena juba üks juhtivamaid motivatsiooni- ja saavutuspsühholoogia valdkonna spetsialiste. Usun, et käesolev raamat on inimpotentsiaali arengu alases liikumises otsustavaks tõukeks. Tony mõtted tervise, stressi, eesmärkide püstitamise, nägemuse omamise ja muude sääraste asjade kohta on murrangulised ning lausa kohustuslikud igaühele, kes tahab suurepäraseid tulemusi saavutada.
Loodan väga, et teie saate sellest raamatust sama palju kasu kui mina. Kuna see on pikem kui “Ühe minuti juht”, siis loodan ma väga ka seda, et teil jätkub püsivust lugeda raamat lõpuni ja kasutada Tony ideid omaenda sisemise võlujõu vallapäästmiseks.
Kenneth Blanchard, Ph.D.
“Ühe minuti juhi” kaasautor
SISSEJUHATUS
Mul oli kogu elu olnud raskusi avalikkuse ees kõnelemisega, isegi filmis mängides. Jäin enne filmistseenide tegemist alati lausa füüsiliselt haigeks. Nii et te võite ette kujutada mu entusiasmi, kui ma kuulsin, et Anthony Robbins, inimene, kes muudab hirmu tugevuseks, võib mind avalikkuse ees esinemise järeleandmatust hirmust terveks ravida.
Kuigi ma olin Tony Robbinsiga kohtumise kutset vastu võttes täis elevust, ei suutnud ma siiski vabaneda kõikidest kahtlustest. Olin kuulnud neurolingvistilisest programmeerimisest (NLP) ja teistest meetoditest, mille alal Tony oli tunnustatud ekspert, ent olin ka kulutanud loendamatuid tunde ja tuhandeid dollareid spetsialistidelt abi saamiseks.
Spetsialistid olid mulle kohe alguses öelnud, et kuna mu hirm on kujunenud aastate jooksul, siis ei tohiks ma oodata mingit kiiret paranemist. Nad määrasid mulle iganädalased kohtumised, et selle probleemiga lõputult tegelda.
Tonyt kohates olin ma üllatunud, et ta on nii suur. Mulle satuvad harva ette minust pikemad inimesed. Ta oli kindlasti 2 meetrit pikk ja kaalus peaaegu 110 kilo. Nii noor, nii meeldiv. Istusime maha ja ma olin kohutavalt pabinas, kui ta hakkas minult mu probleemi kohta pärima.
Siis küsis ta, mida ma tahan ja mil viisil ma muutuda sooviksin. Mulle tundus, et mu foobia suureneb, just nagu oleks see kaitserefleks, et takistada seda, mis juhtuma pidi. Aga Tony rahustav hääl pani mind tema juttu kuulama.
Elasin uuesti läbi avaliku esinemise paanika. Kuid ootamatult asendus see uute tunnete – tugevuse ja kindlustundega. Tony palus mul minna tagasi aega, mil ma pidasin laval edukaid kõnesid. Sel ajal, kui mina rääkisin, andis Tony mulle ankruid. Ankrud on asjad, mida ma saan kõnelemise ajal võtta appi närvide rahustamiseks ja enesekindluse taastamiseks. Käesolevast raamatust saate te nende kohta palju teada.
Mu silmad olid vestluse ajal, kui ma Tonyt umbes 45 minuti jooksul kuulasin, suletud. Ta puudutas aeg-ajalt mu põlve või kätt, pakkudes nii füüsilisi ankruid. Kui ta lõpetas, tõusin ma püsti. Ma ei olnud kunagi tundnud sellist lõdvestust ja rahu. Ma ei tundnud mingit nõrkusetunnet. Nüüd tundsin ma end täiesti enesekindlana, et pidada Luxembourgi televisioonis maha show, mille potentsiaalseks vaatajate arvuks usuti olevat 450 miljonit.
Kui Tony meetodid toimivad ka teiste juures nii hästi kui minu puhul, siis saavad sellest kasu kogu maailma inimesed. On ju olemas voodis lamavaid, surmamõtteid mõlgutavaid haigeid. Arstid on neile öelnud, et neil on vähk, ning nad on nii löödud, et nende keha on stressi täis. Ei, kui minu eluaegse foobia likvideerimiseks kulus üks tund, siis tuleks Tony meetodid teha kättesaadavaks kõigile, kes kannatavad mingi haiguse käes, olgu selleks siis emotsionaalne, psüühiline või füüsiline haigus. Ka need inimesed saaks vabastada hirmudest, stressist ja muredest. On ülimalt oluline, et me enam ei viivitaks. Miks peaksite te kartma vett, kõrgust, avalikku esinemist, usse, ülemusi, läbikukkumist või surma?
Mina olen nüüd vaba ja see raamat pakub teile sama võimalust. Olen kindel, et “Sisemine jõud” saab bestselleriks, sest see läheb hirmu kõrvaldamisest palju kaugemale ning õpetab, kuidas mingi inimkäitumise vorm esile kutsutakse. Õppinud kasutama käesolevast raamatust saadud informatsiooni, valitsete te täielikult oma vaimu ja keha ehk teisisõnu oma elu üle.
sir Jason Winters
raamatu “Vähi tapmine” autor
I OSA
MEISTERLIKKUSE