Valge öö. Ernst Enno

õnn on iga jälg?” -

      Nii tasa kuskil astub hinge jalg,

      Kes teab, kordab maa;

      Kes teab, kus lõpust sünnib alg,

      Et aru veel ei saa.

      See on see seitsmekordne uks,

      See enda nõiaring -

      Ja süda peksab: tuks, tuks, tuks!

      Tee lahti oma hing.

28. IV. 1916.

      SÜTTI, SÜTTI!

      Sütti, sütti, sära väike,

      Oled ise oma päike,

      Süda, süda -

      Aeg on üle enda püüda.

      Kõike, kõike endas kannad,

      Kui sa ennast ohvriks annad:

      Mulda, mulda

      Peitis elu iga kulda!

      Mahe, mahe, siiski jahe

      Kõik see teineteise vahe:

      Alla, alla -

      Ah, see tee on ikka valla!

      On’s küll iial olnud suuri,

      Kel ei tuli toitnud juuri -

      Tuli, tuli -

      Südamest see ikka tuli!

      Sütti, sütti, sära väike,

      Oled ise oma päike,

      Üles, üles -

      Nii on igavik su süles

24. VI. 1918.

      ME SÜGAVAM SISU

      Üksteisele silmi me, sina ja mina,

      Rõõmtummana vaatame,

      Sest hõõgan mina, sest hõõgad sina,

      Kuldkumana hõõgame.

      Ses hõõges on lahti me sügavam sisu